Laused liigituvad moodustajate struktuuri järgi elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.

Komplekslause on lause, mille moodustajateks on lisaks sõnavormidele ja fraasidele ka lauselühendid ehk sekundaartarindid ning osalaused. Viimaseid elementaarlause moodustajate hulgas ei esine.

Näiteks lause Ta tahab hästi elada üks moodustaja on sekundaartarind hästi elada, vrd elementaarlause: Ta tahab seda.

Lause Ta ütles, et ei tule homme tööle sisaldab osalauseid ta ütles ja ei tule homme tööle, vrd elementaarlause: Ta ütles nii.

Komplekslaused võivad olla nii lihtlaused kui liitlaused. Kõik need laused, mille moodustajate hulgas pole osalauseid, on lihtlaused. Need laused, kus esineb osalause, on liitlaused.

Komplekslause moodustajad

Komplekslause moodustajad on

• sõnavormid ehk ühe ja sama lekseemi eri vormid, s.o iga grammatiline vorm, milles mingi sõna esineb

• fraasid, mis moodustuvad omavahel sisuliselt kokkukuuluvatest sõnavormidest

• lauselühendid ehk sekundaartarindid, mis koosnevad ühest või mitmest sõnast, väljendavad sündmust või tegevust ning sisaldavad tavaliselt tegusõna käändelist vormi. Sekundaartarind on sekundaarne sündmuse väljendamise vahend, mis pole lause, kuid millel on lausega ühisjooni aktantide vormi, koosseisu ja grammatiliste kategooriate osas. Sekundaartarindite hulka kuuluvad infiniittarindid (Tüdruk läks marju korjama), nominalisatsioonid (Koolis õpetatakse raamatute köitmist) ja absoluuttarinditeks (Peeter istus söögilauas, müts peas)

• osalaused, mis on lauselise ehitusega ning moodustavad koos liitlause. Osalauseid seob omavahel kas alistus- või rinnastusseos.

Komplekslause näiteid:

• sekundaartarindiga komplekslaused

Maris oskab jäähokit mängida.

Sõnagi lausumata astus ta uksest välja.

Ma lähen välismaale puhkama.

Jaanus läks koju, süda kerge.

Kala söönud kass magab trepil.

• osalausetega komplekslaused

Ma tean, et ta tuleb mulle järgi.

Sõin praadi, kuigi mul polnud nälg.

Mina tegin süüa ja tema mängis klaverit.

Kirjandus

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.