Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.

Elulugu

Henn Saari oli juristist pedagoogi poeg.[1]

Õppis 1935–1941 mitmes Narva ja Tallinna koolis, lõpetas 1942 Tallinna 7. Keskkooli, mida hiljem ei tunnistatud. Lõpetas uuesti 1956 Eesti NSV Vabariikliku Kaugõppekeskkooli, õppis 1945–1950 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonnas, eksmatrikuleeriti enne lõpetamist poliitilistel põhjustel, lõpetas 1963 Tartu Riikliku Ülikooli (kaugõppes) eesti keele erialal, filoloogiakandidaat (1982, TRÜ), väitekiri "Анализ принципов эстонской терминологии", filoloogiadoktor (1998, TÜ), väitekiri "Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen".[1]

Oli 1959–1975 ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse osakonna juhataja-toimetaja, aastast 1975 TA Keele ka Kirjanduse Instituudi vanemteadur, ühtlasi aastast 1993 Eesti Haldusjuhtimise Instituudi õppejõud ja Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Lugenud tänapäeva eesti keele vormiõpetuse, nüüdisleksikoloogia ja eesti keele lauseehituse kursusi.[1]

Teadustöö

Uurinud kirjakeele teooriat, eesti keele ja üldist grammatikat ning onomastikat, osalenud sõnaraamatute koostamises, koostanud keeleõpikuid, tegelenud keelekorralduse ja keeleõigusega. Aastast 1962 Emakeele Seltsi liige, aastast 1999 auliige, 17 aastat juhatuse liige, juhatuse abiesimees (1972–1973) ja esimees (1990–1992), ajakirjade Советское финно-угроведение (1965–1974) ning Keel ja Kirjandus (1968–1974) toimetuskolleegiumi liige, 1979–1997 vabariikliku õigekeelsuskomisjoni (VÕK) 1. aseesimees, kohanimenõukogu liige jm. Kuulus Eesti NSV keeleseaduse eelnõu töörühma (peatüki "Nimed" autor), hiljem osales isikunimede seaduse eelnõu koostamisel. 1969–1994 Eesti Raadio saatesarja "Keeleminutid" (kokku 329 saadet) autor. Üle 110 teadustrükise.[1]

Tunnustus

Teoseid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.