Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva – 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.

Elulugu

Henn Saari oli juristist pedagoogi poeg.^[1]

Õppis 1935–1941 mitmes Narva ja Tallinna koolis, lõpetas 1942 Tallinna 7. Keskkooli, mida hiljem ei tunnistatud. Lõpetas uuesti 1956 Eesti NSV Vabariikliku Kaugõppekeskkooli, õppis 1945–1950 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonnas, eksmatrikuleeriti enne lõpetamist poliitilistel põhjustel, lõpetas 1963 Tartu Riikliku Ülikooli (kaugõppes) eesti keele erialal, filoloogiakandidaat (1982, TRÜ), väitekiri "Анализ принципов эстонской терминологии", filoloogiadoktor (1998, TÜ), väitekiri "Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen".^[1]

Oli 1959–1975 ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse osakonna juhataja-toimetaja, aastast 1975 TA Keele ka Kirjanduse Instituudi vanemteadur, ühtlasi aastast 1993 Eesti Haldusjuhtimise Instituudi õppejõud ja Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Lugenud tänapäeva eesti keele vormiõpetuse, nüüdisleksikoloogia ja eesti keele lauseehituse kursusi.^[1]

Teadustöö

Uurinud kirjakeele teooriat, eesti keele ja üldist grammatikat ning onomastikat, osalenud sõnaraamatute koostamises, koostanud keeleõpikuid, tegelenud keelekorralduse ja keeleõigusega. Aastast 1962 Emakeele Seltsi liige, aastast 1999 auliige, 17 aastat juhatuse liige, juhatuse abiesimees (1972–1973) ja esimees (1990–1992), ajakirjade Советское финно-угроведение (1965–1974) ning Keel ja Kirjandus (1968–1974) toimetuskolleegiumi liige, 1979–1997 vabariikliku õigekeelsuskomisjoni (VÕK) 1. aseesimees, kohanimenõukogu liige jm. Kuulus Eesti NSV keeleseaduse eelnõu töörühma (peatüki "Nimed" autor), hiljem osales isikunimede seaduse eelnõu koostamisel. 1969–1994 Eesti Raadio saatesarja "Keeleminutid" (kokku 329 saadet) autor. Üle 110 teadustrükise.^[1]

Tunnustus

• 1989 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 1996 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 1999 – Avatud Eesti Fondi elutööauhind

Teoseid

• Johannes Aaviku vanemate noomenitüvede saatusi. // KK (1970) 12
• Sõnamoodustus, laenamine ja morfeemimoodustus. // KK (1974) 4
• Keele kultuurkihist. // KK (1975) 6, (1976) 1, 4
• Keelehääling. Tallinn, 1976, 2004
• Eesti-inglise-saksa-vene infosõnastik (kaasautor). Tallinn, 1977
• Sünkroonia, diakroonia ja kolm liiki uut keelevara. // Keel ja struktuur X. Tartu, 1978
• Kirjakeele saatus 1. Vaade sajandile. // KK (1979) 11, 12
• Verb ja tema moodustuspesad eesti oskuskeeles. // TÜ Toim 574 (1981)
• Vene-eesti sõnaraamat. I, II (kaasautor, toim). Tallinn, 1984, 1988
• Historische Entlehnungssituationen des Estnischen. Tallinn, 1985
• Die Fachsprachlehre im Rahmen der estnischen Theorie der Schriftsprache. // Special language. From humans thinking to thinking machines. Clevedon/Philadelphia, 1989
• Ein statischisches Model der Wornamenwahl. Tallinn, 1990
• Andrus Saareste keeled. // KK (1992) 6, 10, 11
• Eesti keele grammatika I–II (kaasautor). Tallinn, 1993–1995
• Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valguses, nagu ta paistis juba aastal 1979. // Eesti keelekorraldus. Tallinn, 2002.

Viited

Kirjandus

• EE 14, 449
• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 497–498
• Keel, mida me harime. Tallinn, 1976, 213
• Agur, U. Kõneldud keeleraamat. // KK (1977) 7, 443–444
• Uibo, U. Okasroosike. Henn Saari 60. sünnipäevaks. // KK (1984) 2, 108–110
• Postimees (1999) 9. IX.

Välislingid

• In memoriam: Henn Saari Eesti Päevaleht, 11. september 1999

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

• Henn Saari 100 EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud 15.02.2024)