Osalause on liitlause moodustaja, millel on lausele iseloomulik ehitus.

Osalaused saavad esineda vaid liitlauses. Liitlause on lause, mis sisaldab kahte või enamat osalauset. Osalaused on liitlauses kas alistusseos või rinnastusseoses.

• Liitlause, mille osalausete vahel on alistusseos, on põimlause:

Ta nägi (pealause), et uks avanes (kõrvallause).

Pealause on osalause, mis võib esineda ka iseseisvalt: Ta nägi. Kõrvallause on osalause, mille ülesanne on pealauset täpsustada: uks avanes.

• Liitlause, mille osalausete vahel on rinnastusseos, on rindlause:

Kell sai kaks (osalause) ja ma hakkasin minema (osalause).

• Osalaused seotakse üksteisega sidendite abil või esitatakse üksteise kõrval.

Kirjandus

• M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 695.