Investor on iga isik või organisatsioon, kes paigutab kapitali, et teenida sellelt kasumit ja kasvatada oma vara.[1] Edukad investorid teevad põhjalikke analüüse, leidmaks sobivaid investeerimispositsioone vastavalt riski ja kasumlikkuse suhtele. Investeerida võib erinevatesse varaklassidesse, näiteks aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondid, kinnisvara, toorained jt.
Investori tuluallikas on finantsvaralt laekuvad dividendid, intressid ja renditulu või vara väärtuse tõus.[2]
Investor erineb kauplejast selle poolest, et tema investeerimishorisont on pikem, s.t ta hoiab oma positsioone aastaid kuni aastakümneid.[1]
Investorit, kes omab aktsiat, nimetatakse aktsionäriks.
Investoreid saab liigitada kaheks:
Eestis on investorite kaitseks asutatud Investorikaitse osafond ehk tagatisfond.[3] Investorikaitse osafondi (IKO) arvel tagatakse ja hüvitatakse investorite, krediidiasutuste klientide ehk hoiustajate ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud.[4] Eestis registreeritud investeerimisinstitutsioonideks on Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud asutused.[3] Investeeringute kaitse rakendub eelkõige pettuse, haldusliku ametiseisundi kuritarvitamise või tehtud vea korral, mille tõttu investeerimisasutus ei suuda klientidele vara tagastada. Investorikaitse ei taga investeerimisriski, s.t näiteks kahjusid investeeringute turuväärtuse langusest või väärtpaberite väljaandja pankrotist. Alates 2011. aastast on hoiused ja investeeringud tagatud igas tegevusluba omavas panagas 100% ulatuses, maksimumäär ühe hoiustaja kohta on 100 000 eurot.[4] Pensionifondi osakud väärtuses 10 000 eurot hüvitatakse osakuomanikule täielikult, kui kahjusumma on suurem kui 10 000 eurot, siis kuulub kompenseerimisele 90% kahjusummast.
Oluline tegur investeerimise puhul on aeg, sest ajapikku toodab intressi nii sisse pandud raha kui ka sellega teenitud tulu ehk rakendub liitintressi kontseptsioon.[5] Investeerimise edasilükkamine suurendab tõenäosust, et suur osa tulust võib jääda saamata.[6] Sellest tulenevalt võib väita, et investeerimises on oluline kannatlikkus ja planeeritus, meetõttu on investori jaoks oluline koostada investeerimisplaan ning seda järgida.[7] Ohtlikumad vead, mida investorid teevad on emotsiooni ajel käitumine, kodutöö tegemata jätmine ning oma plaanidest mitte kinnipidamine.[8] Investeerimisplaani koostamisel on oluline silmas pidada seatud eesmärke.[7] The Motley Fool soovitab investeerimiseesmärkide seadmiseks mõelda välja, mille jaoks investeeritakse, luua seejärel strateegia ning säästa ja investeerida järjepidevalt.[9]
Investorid saab investorid jaotada otse- ning portfelliinvestoriteks.[10]
Väärtpaberiturul tegutsevad investorid jagunevad oma strateegia poolest aktiivseks ja passiivseks ning kasvu- ning väärtusinvestoriteks.[1]
Lisaks saab investorid jagada investeerimisfilosoofia järgi konservatiivseteks, mõõdukateks ja agressiivseteks. Konservatiivne investor keskendub kapitali ja selle ostujõu säilitamisele ning riskide madalal hoidmisele.[2] Mõõdukas investor on see, kes on valmis riske võtma, et suurendada varade väärtust ja jooksvat sissetulekut. Agressiivne investor on huvitatud riskantsematest tehingutest, eesmärgiga suurendada varade väärtust.
Füüsilise isikuna investeerides saab investeerimistulude deklareerimiseks kasutada tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi.[11] Avades pangas investeerimiskonto on võimalik finantsvaralt teenitud kasum reinvesteerida ning lükata tulumaksukohustust edasi, kuni tulu hakatakse muul eesmärgil kasutama.[12] Ainult Eesti residentidel on õigus avada investeerimiskonto. Kasutaja muutudes mitteresidendiks, maksustatakse finantsvaralt saadud tulu tema residendiriigis. Eestis võib avada ühe inimese kohta mitmeid investeerimiskontosid.
Investeerida saab ka äriühingu kaudu, eeliseks on maksude maksmise edasilükkamine sellistes varaklassides nagu kinnisvara, väärismetallid, kunst ja ühisrahastus.[11] Puudusteks on dividendiaktsiate topeltmaksustamine ning lisakulude tekkimine näiteks börsil investeerimisel kohustusliku LEI koodi uuendamise tõttu.
2021. aasta jääb meelde kui jaeinvestorite aasta.[13] Selle aasta jaanuaris toimus GameStopi jt. aktsiate lühilüps.[14]
Kõnealune aasta oli ka Balti börsi jaoks rekordiliselt aktiivne.[13] Suurem huvi investeerimise vastu kutsus esile 2020. aastal alanud pandeemia, sest sellest tulenevate piirangute tõttu hakkas inimestel nii aega kui ka raha üle jääma. Kõigele lisaks on saanud üle maailma tavaks, et koduturul kauplemise puhul teenustasud puuduvad, ka Eestis kaotati 2021. aastal Balti börsil kauplemise teenustasud. Sama aasta suvel hakkasid mitme Tallinna börsil noteeritud aktsiate hinnad tõusma, eeldati, et pensionireformi tagajärjel lisandub turule uusi jaeinvestoreid. Oktoobris toimunud Enefit Greeni IPO pakkumine märgiti baasmahust neli korda üle ning selles osales 60 335 jaeinvestorit[15], paljud investorid märkisid aktsiat nii eraisiku kui ka ettevõtte alt.[16] Teised kaks aasta suurimate märkijate arvuga IPOd olid Hepsor ja Textmagic. Samuti tegid vastsed väikeinvestorid mitmeid vigu nagu LHV märkimisõiguste ost kalli hinna eest kui ka turuhinnaga sisestatud order, mis oli märkimise hinnast kuni kolm korda kallim.[8]
Vastutustundlik investeerimine tähendab, et investeerides hoidutakse ettevõtetest, mis tekitavad keskkonnakahju, rikuvad inimõigusi ning on ebaeetilise juhtimiskultuuriga.[17] Sellise investeerimisviisi puhul hinnatakse ja võetakse lisaks fundamentaalanalüüsile ja hindamisele arvesse ka ESG (environmental, socialm, governance) tegureid.[18] ESG analüüsis kasutatakse avalikku infot, perioodilisi majandusaruandeid, ESG ja jätkusuutlikkuse alaseid aruandeid ning reitinguid, pressiteateid, kohtumisi ettevõtte juhtkondadega.
((raamatuviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)