Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib Finantsinspektsioonilt asjaomase loa saanud kutseline fondivalitseja. Fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha kas aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse eesmärgiga teenida tulu.[1] Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid ehk valmis väärtpaberiportfelli osalust.[1][2]
Investeerimisfondid erinevad üksteisest investeerimiseesmärkide, fondijuhtide ja likviidsuse poolest. Lisaks on eri fondijuhtidel ka erinevad investeerimisstrateegiad, mille tulemusena võib fondide tootlus suuresti erineda. Kõigile investeerimisfondidele on iseloomulik aga see, et fondivalitseja investeerib kindla tasu eest investorite raha varem kindlaks määratud tingimustel.[2]
Peamised investeerimisfonde iseloomustavad tegurid on järgmised:
Investor ostab investeerimisfondi osakuid ehk paneb oma raha investeerimisfondi. Seejärel fondivalitseja investeerib selle raha edasi aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse investeerimisfondidesse. Saadud tulu reinvesteeritakse, mis tähendab, et fond ei jaga tulu osakuomanike vahel, vaid tulu kajastub osaku puhasväärtuse kasvus. Investor saab oma osa kätte alles osaku müümisel või lepingu lõppemisel. Üldiselt on soovituslik investeerimisperiood minimaalselt viis aastat.[1][2]
Investeerimisfond on hea ja turvaline investeerimisviis algajatele investoritele, aga ka kõigile teistele, kes soovivad oma tulu investeerimise kaudu suurendada, kuid kellel ei ole aega ega piisavalt kogemusi, et oma investeerimisportfelli ise koostada. Investeerimisfondi väärtpaberiportfelli koostab aga kogemustega kutseline fondijuht. Pealegi on investeerimisfondi investeerimisel investoril lihtsam oma investeeringuid jälgida, kuna fondid saadavad perioodiliselt oma osanikele aruandeid.
Investeerimisfond on ka hea investeerimiskoht kogenumatele investoritele, kuna fondide tootlus on pikaajalises perspektiivis stabiilsem kui üksikutel väärtpaberitel. Samuti on tehingukulud investeerimisfondidesse investeerimisel väiksemad, kuna investor ostab mitusada aktsiat korraga. Üksikaktsiatesse investeerides iga aktsiatehing maksab. Kuna fondi väärtpaberiportfelli kuulub vähemalt kümme väärtpaberit, mis on enamasti ka eri tegevusvaldkondade ja riikide väärtpaberid, siis on ka risk hajutatud. Samuti on positiivne külg ka fondide likviidsus, kuna fondid on igal ajal nõus oma osakuid tagasi ostma.[2]
Põhjused, miks võiks investeerida fondi, on järgmised:
Fonde on mitmeid ning enamasti liigitatakse neid investeeritavate instrumentide valiku ja riskitaseme alusel. Eri tüüpi fondidel on ka väga erinev riski ja tootluse suhe, mis oleneb fondist, kuhu varad on investeeritud. Selle järgi eristatakse järgmisi investeerimisfondide tüüpe.
Lisaks jagatakse investeerimisfondid avatud ja kinnisteks fondideks.
2015. aasta seisuga oli Eesti investeerimisfondide maht 604 miljonit eurot ning pensionifondide maht 2740 miljonit eurot.[7] Eestis on peamisted investeerimisfondide pakkujad järgmised pangad: Swedbank[8], SEB[9], LHV[10] ja Nordea Pank[11].
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)