Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Liitintress on tulemuseks, kui intress reinvesteeritakse, selle asemel et see välja maksta.
Albert Einsteinile omistatakse sageli ütlust "Liitintress on kaheksas maailmaime. Kes sellest aru saab, teenib seda. Kes ei saa, maksab seda". Ei ole mingit viidet või tõendusmaterjali, et Einstein seda päriselt öelnud oleks, aga tähenduslik on see tsitaat sellegipoolest.
Liitintressi võib võrrelda lihtintressiga, mille puhul varasema perioodi intressi ei lisata põhisummale, seega liitintressi efekti ei teki. Lihtintressimäär on perioodi intress korrutatud perioodide arvuga. Seda nimetatakse ka vahel nominaalseks intressimääraks (sama nimetust kannab ka inflatsiooni mittearvestav intressimäär, mis võib tekitada segadust). Liitintressi arvutatakse nii:
kus:
Liitumise sagedus näitab, mitu korda aastas (või mõne muu ajaühiku jooksul) kogunenud intressi regulaarselt välja makstakse või kapitaliseeritakse. Levinud sagedused on üks, kaks või neli korda aastas; kord kuus; iga nädal; iga päev või pidev liitumine. Näiteks kui intress makstakse välja kord kuus ja intressimäär on selle aasta kohta, tähendab see, et liitumise sagedus on 12 ning perioodi mõõdetakse kuudes. Liitumise efekt sõltub
Liitintressi kalkulaator on töövahend, mis võimaldab liitintressi efekti arvesse võttes investeeringute väljamaksete või laenumaksete suurusi arvutada.[1]
Nominaalne intressimäär ei võimalda eri finantsinstrumente üksüheselt võrrelda, kui neil on erinevad liitumise sagedused. Arvesse tuleb võtta mõlemat suurust (ja võimalikke muid kulusid). Paremaks võrdlemiseks on tuletatud suurus nimega iga-aastane maksemäär või krediidi kulukuse määr. Et tarbijatel oleks eri laene ja muid instrumente lihtsam omavahel võrrelda, on paljudes riikides finantsteenuste pakkujatel kohustuslik näidata nende krediidi kulukuse määrasid (näiteks aastane protsendimäär, aastane ekvivalentmäär, efektiivne intressimäär). Krediidi kulukuse määr näitab keskmiselt, kui palju aastas finantsinstrumendi kohta intressi koguneb. Selle arvutamisel on kaks aspekti.
[3] [4] Perioodi jooksul kogunenud vara kokku, kaasa arvatud põhisumma, saadakse valemiga
(Valem ja tähiste selgitused antud ka eespool)
[5] Kogu vaadeldava perioodi liitintress on lõppväärtuse ja algse põhisumma vahe:
Oletagem, et 1500 € hoiustatakse pangas põhisummana, mis teenib aastast intressi 8%. Liitintressi arvutamise periood on kaks korda aastas.
Seega saab konto seisu peale nelja aastat leida ülaltoodud valemit nii kasutades: P = 1500, r = 0,08 (8%), n = 2 ja t = 4:
Uus põhisumma peale kuut aastat on ligikaudu 2052.85 €.
Lahutades sellest algse põhisumma, saame teada kogutud intressisumma:
Oletagem, et samalt summalt – 1500 € – arvutatakse liitintressi iga kahe aasta järel.
Seega saab kogusumma kuue aasta järel leida samuti eeltoodud valemiga, kusjuures algandmed on nüüd P = 1500, r = 0,043 (4.3%), n = 1/2 (intressi arvutatakse üks kord kahe aasta jooksul) ning t = 6:
Kontojääk on kuue aasta järel 1921,24 €.
Lahutades sellest algse põhisumma, saame teada kogutud intressisumma:
Intressisumma on võrreldes eelmise näitega väiksem, sest liitumise sagedus on samuti väiksem.
Kuna põhisumma P on valemis lihtsalt koefitsient, siis sageli jäetakse see lihtsuse mõttes ära. Kasutatakse järele jäänud akumulatsioonifunktsiooni. See funktsioon näitab, kui palju kasvab üks ühik mistahes vaadeldava ajaperioodi t jooksul. Akumulatsioonifunktsioonid liht- ja liitintressi jaoks on
Kui n, iga-aastane liitintressi arvutamise sagedus, kasvab lõpmata suureks, siis nimetatakse seda pidevaks liitintressiks. Võtame selle piltlikustamiseks näite võimalikult lihtsate arvudega. Vaatame, kuidas kasvab 1 euro ühe aastaga, kui intressimäär on 100% ja sagedus 1. Olgu põhisumma P = 1, r = 1 (100%), n = 1 ja t = 1.
Kui jätta muud tingimused samaks ja suurendada vaid intressi arvutamise sagedust ning arvutada kaks korda aastas, saame
Arvutame intressi korra kvartalis (n = 4) ja saame
Esmapilgul võib jääda mulje, justkui oleks võimalik selliselt arvutamise sagedust suurendades lõpmatult lõpptulemust kasvatada, kuid näiteks iga päev arvutades (n = 365) saame
Kui n läheneb lõpmatusele, siis summa P' läheneb arvule e. Efektiivne aastane intressimäär läheneb sellisel juhul ülempiirile er − 1, kus e on matemaatiline konstant, mis on naturaallogaritmi alus. Kogusumma peale t perioodi möödumist ja pideva liitintressi rakendamist saab seega arvutada põhisumma P0 kaudu valemiga
Valemit
on lihtne kasutada nii P kui ka P0 arvutamiseks. Olgu meil näiteks põhisumma 100 € ja intressimäär 8%, siis kolme aasta pärast on kogusumma
Kui on teada, et saame kolme aastaga pideva liitintressi arvutamise teel 100 €, kusjuures intressimäär on 6%, siis investeeringu hetkväärtuseks HV saame
Veel üks pideva liitintressi häid omadusi on skaleeritavus üle erinevate perioodide. Kui intressimäär esimesel perioodil on 4% mingis teadmata ajaühikus ja teisel 3% samuti teadmata ajaühikus, siis alustades 100 euroga, kui see kasvab 120 euroni esimese aasta lõpuks ja 150 euroni teise aasta lõpuks, saame leida aastased liitintressimäärad
Kui need kokku liita, saame kogu intressimääraks 40,55%, kuid sama oleksime ka saanud lihtsalt alg- ja lõppseisu arvestades.
Liitintress on ajas püsiv, kuid ajas püsivus on oluline komponent riskihalduses. See tähendab, et kui üksiku perioodi intressimäär on normaaljaotusega juhuslik muutuja, siis tahame, et ka mitme perioodi juhuslikud muutujad oleksid normaaljaotusega. Mitme perioodi pideva liitintressiga arvutatud intressimäär ongi normaaljaotusega, erinevalt näiteks lihtintressist. Pidev liitintress on enim levinud intressi arvutamise viis soovitavate omaduste (lihtsa skaleeritavuse ja ajas püsivuse) tõttu.[6]
Selleks et konverteerida ühe alusega intressimäära teisele alusele, tuleb kasutada
kus r1 on intressimäär liitumise sagedusega n1 ja r2 on intressimäär liitumise sagedusega n2.
Kui tegu on pideva liitintressiga, siis
kus on intressimäär pideva liitintressi korral ja r on intressimäär liitumise sagedusega n.
Amortiseeruva ehk ühtlase igakuise maksega (kuni laen on makstud) laenu või hüpoteegi intressi arvutatakse liitintressi valemiga sageli iga kuu. Valem maksete suuruse kohta tuletatakse järgmises peatükis.
Igakuise makse () täpne valem on
või samahästi
kus
Selle saab tuletada, kui arvutada laenujääki igal järgmisel kuul.
Põhisumma, mis on alles peale esimest kuud, on
See tähendab, et algsumma on vähenenud makse võrra.
Kui kogu laen makstakse tagasi ühe kuuga, siis
Peale teist kuud on alles, seega
Kui kogu laen makstakse tagasi kahe kuuga, siis
Seda võrrandit saab üldistada n kuu jaoks, . See on geomeetriline jada, mille summa on
ning mille saab teisendada kujule
Valem, mis peab paika mõne protsendi ulatuses, tuleneb asjaolust, et tüüpiliselt kehtib ja koguperioodid = 10–30 aastat), seega igakuine intressimäär on märgatavalt väiksem ühest: , seega , mis viib meid järgmise lihtsustuseni
mis omakorda viitab abimuutujate kasutusele võtmise mõistlikkusele
Siin on igakuine makse nullintressiga laenule, mis tuleb tagasi maksta osas. Selliste muutujatega võib lähenduse kirjutada kujul
on paarisfunktsioon:
mis viitab, et seda saab ritta arendada paarisarvuliste astmete kaudu.
Sellest omakorda järgneb, et saab ritta arendada paarisarvuliste astmetena pluss liige:
Kasulik on defineerida
nii, et
mida saab ritta arendada:
kus punktid viitavad liikmetele, mis on kõrgemat järku paarisarvuliste astmetega liikmed. Rittaarendus
on 1% täpsusega, kui .
10 000 € hüpoteegi korral, mis on võetud 30 aastaks intressimääraga 4,5%, saame:
mis annab
seega
Täpne maksesumma on €, seega lähendus oli kuuendikuprotsendine ülehinnang.
Kunagi peeti liitintressi kõige hirmsamaks liigkasuvõtmiseks ja see oli rangelt hukka mõistetud nii Rooma õiguses kui ka eri riikide tavaõiguses.[7]
Firenze kaupmees Francesco Balducci Pegolotti pakkus ligikaudu aastal 1340 raamatus "Pratica della mercatura" välja liitintresside tabeli. See tabel annab intressid 100-liirisele laenule vahemikus 1%–8% kuni 20 aastaks.[8]
Richard Witti raamat "Arithmetical Questions" (1613) oli liitintressi ajaloos tõeline nurgakivi. See oli pühendatud täielikult liitintressile, kuivõrd varasemad autorid olid liitintressi vaid põgusalt ühe matemaatikaõpiku peatükis käsitlenud. Witti raamat sisaldas tabeleid, mis baseerusid 10% intressimääral (tolle aja maksimaalne lubatud intressimäär laenudele) ning ka teistsugustel intressimääradel, mida kasutati muul otstarbel, näiteks kinnisvara rentimise hindamiseks. Witt oli matemaatika praktiseerija Londonis ning tema raamat saavutas tuntuse tänu väljenduse selgusele, sügavusele ja arvutuste täpsusele. Raamat sisaldas 124 elulist näidet koos põhjalike arvutuskäikudega.[9][10]
Jacob Bernoulli avastas konstandi aastal 1683, kui uuris liitintressi.
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Liitintress |