Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 Viljandi – 13. oktoober 2017[1]) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja, sõna "ulme" autor. Henn-Kaarel Hellat oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1975. Ta oli ka Eesti Kongressi liige.
Hellat sai tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–1978). Tal ilmus luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates aastast 2002 tsükkel autobiograafilisi meenutusraamatuid.
Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud "teadusulme" (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.
(kõigi köidete väljaandja on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)
Henn-Kaarel Hellat koostas raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk) ning avaldas selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).
2015. aastal pälvis Hellat Eesti Ulmeühingult tänukirja ühingu esimese auliikmena[2].
Henn-Kaarel Hellati isa Jüri Hellat oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser ja lasti maha Norilskis 1942. aastal[3].
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Henn-Kaarel Hellat |