2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

Pühendused

• Rahvusvaheline magevee aasta

Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5763, 5764
• Hinduistlik kalender: 5104, 5105
• Islami kalender: 1425, 1426
• Iraani kalender: 1381, 1382
• Sirvikalender: 10216

Sündmused maailmas

• 1. jaanuar – Luíz Inácio Lula Da Silva sai Brasiilia 37. presidendiks perioodiks 2003–2007.
• 1. jaanuar – Pascal Couchepin sai Šveitsi presidendiks.
• 2. jaanuar – süüdimõistetud kräkkeril Kevin Mitnickil lubati jälle arvutit kasutada.
• 22. jaanuar – viimane kontakt kosmosejaamaga Pioneer 10, mis on üks kaugemale jõudnud kosmoselaevu.
• 24. jaanuar – hakkas ametlikult tööle USA uus ametkond United States Department of Homeland Security.
• Jaanuar – Iraagi desarmeerimise kriis: hoolimata kriitikast kogu maailmas tegid Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Ungari, Poola, Taani ja Tšehhi juhid USA toetuseks avalduse, mille kohaselt Iraagi juht Saddam Hussein ei tohi rikkuda ÜRO resolutsioone.
• 1. veebruar – kosmosesüstik Columbia katastroof: kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel Texase kohal; kõik pardal olnud seitse astronauti said surma.
• 5. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees Iraagi küsimuses.
• 15. veebruar – ülemaailmsed Iraagi sõja vastased meeleavaldused: üle 6 miljoni inimese rohkem kui 600 linnas üle maailma avaldas meelt Iraagi sõja vastu; see oli üks suuremaid meeleavaldusi ajaloos.
• 23. veebruar – New Yorgis toimus 2003. aasta Grammy auhindade üleandmise tseremoonia, kus esinesid muuhulgas Nickelback, No Doubt, Foo Fighters ja Britney Spears.
• 26. veebruar – üks USA ärimees viidi Vietnami Prantsuse hospidali Hanois; Maailma Terviseorganisatsiooni arst Carlo Urbani teatas organisatsioonile ülinakkavast haigusest; nii ärimees kui ka Urbani surid märtsis SARSi.
• 26. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA president George W. Bush pidas avaliku kõne oma nägemusest Iraaki sissetungimisele järgneva demokraatia kohta; Bush ütles, et see saab teistele riikidele eeskujuks.
• 11. märts – Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus.
• 12. märts – lasti maha Serbia peaminister Zoran Đinđić.
• 15. märts – Hiina rahvakongress valis Hu Jintao Hiina presidendiks.
• 16. märts – Soomes toimusid parlamendivalimised.
• 20. märts – liitlasväed USA juhtimisel alustasid sõda Iraagi vastu.
• 15. aprill – Anneli Jäätteenmäki valiti Soome peaministriks.
• 16. aprill – väga radioaktiivne RITEG-majakas sattus Vene varaste saagiks, tuumamaterjali uputati Soome lahte.
• 18. juuni – Anneli Jäätteenmäki astus Soome peaministri kohalt tagasi.
• 26. august – USA kosmoseagentuur NASA avalikustas kosmosesüstiku Columbia katastroofi põhjuste aruande, milles leitakse, et õnnetuses olid samavõrd süüdi NASA juhid kui tehnilised vead.
• 10. september – Rootsi välisministrit Anna Lindhi pussitati ühes Stockholmi kaubamajas; järgmisel päeval ta suri.
• 14. september – Rootsi lükkas referendumil euro tagasi (vaata Rootsi valimised).
• 27. september – saadeti välja satelliit Smart 1.

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – ilmuma hakkas Eesti Spordileht^[1].
• 12. jaanuar – Tartus avati piiskop Platoni bareljeef.
• 13. veebruar – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus.
• 7. veebruar – 20. märts – rajati ja oli kasutusel Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee.
• 2. märts – toimusid Riigikogu valimised.
• 13. märts – asutasid Eesti Vabariik, Tallinna Tehnikaülikool ja linn Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse Tehnopol.
• 10. aprill – ametisse asus Juhan Partsi valitsus.
• 1. mai – asutati Tervise Arengu Instituut.
• 22. juuni – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus, Vabaduse puiestikus.
• 27. juuni – avati Okupatsioonide muuseum.
• 1. juuli – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
• 14. september – Eesti kiitis referendumil Euroopa Liiduga ühinemise heaks.
• 29. september – Tartus lõpetas töö Raadio Tartu.
• 7. detsember – peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Kalev Ots nimetas nn Nõmme valitsuse uue koosseisu, kus peaministri asetäitja on Ahti Mänd.

• Mari Sobolev sai Academia Grata direktoriks.

Sündinud

• 28. mai – Prometea, esimene kloonitud hobune

Surnud

Pikem nimekiri artiklis Surnud 2003

• 5. jaanuar – Roy Jenkins, Suurbritannia poliitik
• 24. jaanuar – Gianni Agnelli, Itaalia ärimees
• 26. jaanuar – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
• 27. jaanuar – Henryk Jabłoński, Poola poliitik
• 3. veebruar – Aino Järvesoo, eesti pedagoogikateadlane ja suurannetaja
• 14. veebruar – lammas Dolly, maailma esimene kloonitud imetaja
• 23. veebruar – Robert K. Merton, USA sotsioloog
• 4. märts – Džaba Ioseliani, Gruusia mässaja
• 12. märts – Zoran Ðinđić, Serbia poliitik
• 30. märts – Valentin Pavlov, Nõukogude poliitik
• 31. märts – H. S. M. Coxeter, Kanada matemaatik
• 1. aprill – Leslie Cheung, Hongkongi laulja ja näitleja
• 17. aprill – Robert Atkins, USA arst
• 23. aprill – Bernard Katz, saksa päritolu briti biofüüsik, Nobeli meditsiiniauhind 1970
• 5. mai – Walter Sisulu, Lõuna-Aafrika poliitik
• 27. mai – Luciano Berio, itaalia helilooja
• 28. mai – Ilya Prigogine, vene päritolu Belgia füüsik ja keemik
• 28. mai – Oleg Makarov, Nõukogude kosmonaut
• 5. juuni – Jürgen Möllemann, Saksa poliitik
• 12. juuni – Gregory Peck, USA filminäitleja
• 16. juuni – Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof
• 22. juuni – Vasil Bykaŭ, valgevene kirjanik
• 29. juuni – Katharine Hepburn, USA näitleja
• 14. juuli – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
• 17. juuli – David Kelly, Suurbritannia relvaekspert
• 20. juuli – Lauri Aus, eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus)
• 22. juuli – Uday Hussein, Saddam Husseini poeg
• 1. august – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
• 16. august – Idi Amin, Uganda diktaator
• 30. august – Donald Davidson, USA filosoof
• 5. september – Kir Bulõtšov, vene ulmekirjanik
• 8. september – Leni Riefenstahl, saksa režissöör ja fotograaf
• 9. september – Edward Teller, USA füüsik, Ameerika vesinikupommi väljatöötaja
• 11. september – Anna Lindh, Rootsi välisminister (mõrvati)
• 12. september – Johnny Cash, USA muusik
• 18. september – Valve Janov, eesti kunstnik
• 25. september – Edward Said, Palestiina päritoluga esseist
• 28. september – Elia Kazan, USA režissöör
• 5. oktoober – Neil Postman, USA kultuurikriitik
• 16. oktoober – László Papp, ungari poksija
• 19. oktoober – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
• 26. oktoober – Elem Klimov, filmirežissöör
• 3. november – Rassul Gamzatov, avaari luuletaja
• 28. november – Mihkel Mathiesen
• 12. detsember – Heydər Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
• 12. detsember – Keiko, mõõkdelfiin
• 24. detsember – Linda Viiding, eesti tõlkija
• 31. detsember – Terje Soots, eesti raadioajakirjanik
• 31. detsember – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane

Nobeli auhinnad

• füüsika – Aleksei Aleksejevitš Abrikossov, Vitali Ginzburg ja Anthony Leggett
• keemia – Peter Agre ja Roderick MacKinnon
• meditsiin – Paul Lauterbur ja Peter Mansfield
• kirjandus – John Maxwell Coetzee
• rahu – Shīrīn ‘Ebādī
• majandus – Robert Engle ja Clive Granger

Viited