Sündmused Eestis
- 30. jaanuar – A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamine UNESCO raames. Tallinnas avatakse kirjaniku monument, mis kujuneb vabamõtlejate kogunemispaigaks.
- 3. veebruar – Tallinnas avati uus Dünamo tennisehall[1].
- 9. märts – kinnitati nende maa-asulate nimekiri, millel arvati olevat arendamisperspektiivi; nimekiri sisaldas 125 küla ja 118 alevikku[2].
- 13. aprill – võeti vastu Eesti NSV uus konstitutsioon.
- 25. mai – Tallinnas suri Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Artur Vader.
- 31. mai – Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks Tallinna praosti Edgar Hargi, kes õnnistatakse ametisse 31. oktoobril.
- 26. juuli – EKP Keskkomitee I sekretäriks määrati Karl Vaino.
- 27. september – arreteerimiskatsel hukkus Eesti viimaseks Teise maailmasõja järgseks metsavennaks peetav August Sabbe (1909–1978)
- Oktoobris hakkas ilmuma nõukogudevastane ajaleht Poolpäevaleht[2]. Ajaleht suleti 1979. aasta jaanuaris[2].
- 28. november – Tõnis Kint ülendas kõik elusolevad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid ühe astme kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni.
- 19. detsember – EKP Keskkomitee kinnitas salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest"[2].
- 24. detsember – toimus Tartu üliõpilaste meeleavaldus-rongkäik[2]. Rongkäik algas Julius Kuperjanovi haualt Raadi kalmistult ja lõppes Raekoja platsil[2].
- Sellest aastast algas 1982. aastani kestnud varasemast intensiivsem venestamine[2].
- Halbade ilmastikuolude tõttu on põllumajandussaagid väikesed[2]. Selle tõttu on ka valik poelettidel kasin[2].