Artur Alliksaar (kuni 17. juuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.

Elukäik

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSi, 20. Relvagrenaderide SS-diviisi sõjakirjasaatjate rühmas. Aastatel 1944–1949 töötas ta Eesti NSV raudteevalitsuses.

Ta arreteeriti 30. jaanuaril 1950, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ning talle määrati 8 aastat vangilaagrit. Aastatel 1950–1957 oli ta vangilaagrites Narvas, Gorki oblastis ja Mordvas. 1954. aastal lisati talle "kodumaa reetmise" süüdistus (teenimine Saksa sõjaväes) ning tribunal määras talle 25 aastat vangistust.

Pärast vangistust elas asumisel Vologda oblastis. 1958. aastal tuli ta salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.

Artur Alliksaar on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda Tartu boheemlaste kuningaks.^[1]

Looming

• "Nimetu saar" (näidend). 1966
• "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo koostatud valikkogu). 1968
• "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 1976
• "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 1984
• "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai). 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1999, 2004, 2007 ja 2011
• "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 2002

Ta tõlkis vene keelest Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet, saksa keelest Rainer Maria Rilke loomingut.

Viited

Kirjandus

Raamatud

• "Artur Alliksaar mälestustes" (koostanud Henn-Kaarel Hellat). Ilmamaa. Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7–68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin-Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil
• Margit Mõistlik. "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust". Menu kirjastus. Tallinn 2011, 208 lk; ISBN 9789949470938

Artikleid

• Leo Metsar. "Mälestuskilde Artur Alliksaarest". Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 46–51
• "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) – Akadeemia 1990, nr 1, lk 137–167 ja nr 2, lk 372–399
• Madis Kõiv. "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983). Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek". Ilmamaa. Tartu 2005, lk 377–389
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. Eesti Raamat. Tallinn 1991, lk 368–375 (ülevaate autor Toomas Liiv)
• Henn-Kaarel Hellat. "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975). H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 115–135
• Eino Lainvoo. "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis". Akadeemia 1995, nr 8, lk 1633–1638
• Hasso Krull. "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus). Looming 1998, nr 5, lk 776–784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996–2000", Tallinn 2000, lk 15–28
• "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo. Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298–307
• Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile. Tuna 2004, nr 3, lk 83–85 (Madis Kõivu kommentaar lk 86–87)
• Eino Lainvoo. "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep. Looming 2011, nr 10, lk 1386–1408

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Artur Alliksaar

• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Janika Kronberg. "Alliksaare akadeemia". Postimees 13. september 1997, lk 15 (Internet Archive)
• Andres Ehin. "Pillaja? Prohvet? Maagiline mängur igatahes!" (koondkogu "Päikesepillaja" arvustus). Eesti Päevaleht, 13. september 1997, lk 8
• Aivar Kull. "Ammendamatu Alliksaar" (koondkogu "Päikesepillaja" arvustus). Tartu Postimees, 16. aprill 1998, lk 4; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 116-118 (deadlink)
• Janika Kronberg. "Luuletaja kestev elu" (Alliksaar 80). Postimees, 15. aprill 2003, lk 16 (deadlink)
• Aivar Kull. "Armastuse psühholoog" (valimiku "Alliksaar armastusest" arvustus). Tartu Postimees, 15. aprill 2003, lk 2; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", lk 119-120 (deadlink)
• Kaido Jaanson. "Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on üksnes hetk, milles elame praegu". Kesknädal, 4. aprill 2007 (Internet Archive)
• Moja Konno. "Alliksaarest Alliksaart nägemata" (artikli lõpus). Kultuur ja Elu 2010, nr 4, lk 51–52
• Aivar Kull. "Põhjalik pilguheit luuletaja elurajale" (Margit Mõistliku elulooraamatu arvustus). Tartu Postimees, 20. jaanuar 2012, lk 5
• Aigi Viira. "Luulegeenius Artur Alliksaar jutustas oma elu põnevamaks". Õhtuleht, 22. oktoober 2016