Lipud | |
Asutatud | 1920 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Eesmärk | sõjaväeluure- ja vastuluure |
Asukoht | Tirpitzuffer 74/76, Berliin |
Tegevuspiirkond | Weimari vabariik, Kolmas Riik ja Suursaksa riik |
Abwehr [apve:r] (saksa keeles Abwehr – 'kaitse, tõrje, vastupanu') oli Saksamaa Weimari vabariigi Reichswehri ja Saksa Kolmanda Riigi sõjaministeerium (veebruarist 1938) – Wehrmachti ülemjuhatuse sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus aastatel 1920–1944.
Abwehri peakorter asus Berliinis aadressil Tirpitzuffer 74/76, allosakonnad teistes asukohtades Zosseni piirkonnas.
Abwehr moodustati 1920 ja tegutses kuni 18. veebruarini 1944, kui Abwehr liideti pärast 1944. aastal Saksa kõrgemate sõjaväelaste toime pandud atentaati Adolf Hitlerile Riigi Julgeoleku Peaametiga (RSHA). Enne 1938. aastat tegutses Saksamaa sõjaväeluure varjatult, kasutades luuretegevuseks variorganisatsioone ning vastuluuretegevuseks olemasolevaid erastruktuure ja Saksamaa sõjaväeringkondade staapide luureohvitseride kaudu.
Maavägede Kindralstaabi – Abwehri sõjaväeluure oli strateegilisel tasandil, taktikalise ja operatiivluurega tegelesid idarinde ja läänerinde, korpuste, armeede ja diviisistaabi tasandil olnud luureosakonnad ja staabiohvitseri väljaõppe saanud kindralstaabiohvitser Ic ametikohal luureülem.
Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas saadeti koos Reichsheeriga laiali ka Saksamaa Keisririigi Kindralstaabi sõjaväeluureosakond Abteilung III b.
Aastatel 1919–1920 puudus Saksamaal sõjaväeluure ja vastuluureasutus.
1920. aastal hakkasid major Friedrich Gemppi, kes oli kunagise sõjaväeluure ülema Walter Nicolai asetäitja, alluvad sõjaväeluuret rajama, mille tulemusena asutati Abteilung Abwehr. Abwehri ametlikuks asutamiskuupäevaks on aga 1. jaanuar 1921, kui moodustati Reichswehrministerium, mille alla Abwehr ametlikult kuulus.
Abwehri staabiülem
Abwehr I juhid
Abwehr II juhid
Abwehr III juhid
Amt Ausland/Abwehri Abteilung Auslandi juhtis aastatel 1939–1945 viitseadmiral Leopold Bürckner. |
16. märtsil 1935 kuulutati välja Saksamaa sõjalise võimsuse taastamine ja Wehrmachti loomine ning 1. juunil 1938 sai luure ja Vastuluureorganisatsioon nimeks OKW Auslandsnachrichten- und Abwehramt (Välisluure ja Vastuluure Amet). Välisluure ja Vastuluure Ameti töö jaotatud 5 osakonna vahel:
|
|
Juunis 1941 pärast sõja algust NSV Liiduga, Teise maailmasõja osana, moodustati osakond 1 N (Ost) baasil NSV Liidu Punaarmee vastu suunatud luurekeskus Abwehr-Ausland, mille mitteametlik nimi oli Staap Wally, mille üksused olid NSV Liitu tunginud väegruppide (Väegrupp Nord, Väegrupp Mitte, Väegrupp Süd) koosseisus.
|
|
|
|
1936. aastal loodi Abwehr III juurde Salajane Välipolitsei – Geheime Feldpolizei, GFP ülesandeks oli alguses abistada Abwehri uurimistoimingutes ja kahtlustatavate kinnipidamisel. GFP liideti 1942. aastal Riigi Julgeoleku Peaameti III osakonna Sicherheitsdienst)ga.
|
|
|
|
Saksamaa relvajõudude ülesehituse eripära tõttu oli lisaks Relvajõudude Peastaabile (OKW) olemas ka eri väeliikide osaliselt sõltumatud staabid oma ülemjuhatajate, staabiülemate ja staabi luureosakondadega, s.t maaväe (OKH) Õhu- (OKL) ja mereväe ülemjuhatused (OKM).
OKH 3. allosakond "Idaarmeed" (ülemad: jalaväekindral Eberhard Kinzel ja kindralmajor Reinhard Gehlen) ja 12. allosakond, "Läänearmeed" tegelesid strateegilise luureinformatsiooni kogumisega riikide sõjavägede kohta avalikest allikatest, ajakirjandusest ja perioodilistest väljaannetest.
Teise maailmasõja ajal NSV Liiduga moodustati Fremde Heeres Ost alluvuses luurediversioonikeskus koodnimega Staap Walli, mis asus Kindralkubermangus Varssavi eeslinnas Sulejówekis, millele alluvad luure ja diversioonigrupid Abwehrkommandod tegutsesid idarindel ja NSV Liidu territooriumil. Selle idarindesuunitlusega luurekeskuse töökorraldus oli analoogne Abwehri keskkontori tööjaotusega ning keskuse poolt valmistati ette luurekoolides luure ja diversioonigruppe tegevuseks NSV Liidus ja idarindel. Iga väegrupi juurde moodustati Abwehrkommando (AK) ja iga armee juurde Abwehtrupp (AT), mis jagunesid Frontaufklärungstrupp, FAK ja Frontaufklärungstruppideks (FAT). Vastavalt luuregruppide tegevuse suunitlusele (luure, diversiooni, vastuluureüritused) nimetati neid Frontaufklärungskommando 103 – luuregrupp Abwehri I ja Walli I osakonna töösuund), ... Frontaufklärungstrupp 302 vastuluuregrupp, vastavalt Abwehri I ja Walli I osakonna töösuunale).
|
|
|
Peale sõjavägede ülemjuhatusele – Oberkommando der Wehrmacht alluva Abwehri oli Saksa sõjajõududes veel OKW-le alluvas maavägede Staabis (Oberkommando des Heeres) veel 2 luurega tegelevat osakonda "Võõrriikide armeed": "Idaarmeed" – hilisem juht Reinhard Gehlen – ja "Lääne armeed".
Idarinde ja läänerinde, korpuste, armeede ja diviisistaabi tasandil oli sõjaväeluure esindusteks luureosakonnad ja staabiohvitseri väljaõppe saanud kindralstaabiohvitser Ic ametikohal luureülem.
Taktikaliste sõjaväegruppide juhtorganites – staapides oli 3 kindralstaabi tasemel väljaõppe saanud staabiohvitseri:
Sõjategevuse alguses NSV Liiduga moodustati kolme armeegrupi – Süd, Ost ja Zentral – juures ka eraldi taktikalise luurega tegelev Staap Wally ja luurekeskused Wally 1, 2 ja 3, mille alluvuses olid luuregrupid (arvuliselt 3–8). Nende numeratsioon näitas ära ka töö iseloomu 101-... olid luuresuunitlusega, 201-... diversioonide läbiviimiseks, 301-... vastuluuresuunitlusega, 1944 aastaks oli selliseid gruppe ca 130. Saksa vägede poolt okupeeritud strateegilise või majanduslikku tähtsust omavates linnades (Tallinn, Kaunas, Minsk, Kiiev, Dnepropetrovsk) moodustati kohalikud vastuluureüksused- Abwehrnebestelle, rindelähedastes kohtades aga luure ja diversioonigruppide saatmiseks aga filiaalid Ausenstelle.
10. septembril 1943 leidis aset intsident, mis viis Abwehri likvideerimiseni. Johanna Solf juhtis vastupanurühmitust Solfi ring ("Solf Kreis"). Nimetatud kuupäeval võeti sinna vastu uus liige dr. Reckse, kes oli Gestapo informaator ja kes sellest teejoomisest ette kandis.
Solfi rühmituse liikmed põgenesid, kuid nad saadi kätte 12. jaanuaril 1944. Kõik peale Solfi ja krahvinna Lagi von Ballestremi hukati. Üks hukatutest oli välisministeeriumi ametnik Otto Kiep, kellel oli ka sõpru Abwehris, sealhulgas Erich Vermehren ja tema abikaasa krahvinna Elizabeth von Plettenberg, kes töötasid agentidena Istanbulis. Gestapo kutsus nad seoses Kiepiga tagasi, kuid nad otsustasid Suurbritannia poole üle joosta.
Berliinis arvati, et Vermhrenid põgenesid koos Abwehri salakoodidega ja andsid need brittidele üle. See oli Hitlerile ajendiks Abwehri likvideerimisele[viide?]. Hitler vallandas Canarise ja allkirjastas 18. veebruaril 1944 käskkirja Abwehri likvideerimise kohta.
12. veebruaril 1944 liideti suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramtist' Riigi Julgeoleku Peaametiga, kus Abwehri keskasutusest moodustati Riigi Julgeoleku Peaameti VIII osakond. Abwehri rindeüksused liideti aga armeede luureosakondadega. Admiraliks edutatud Canaris määrati OKW Majandussõja Eristaabi ülemaks; tugevasti kärbitud Abwehri viimane juht oli kuni selle tegevuse lõpetamiseni 1. juunini 1944 ooberst Georg Hansen.
„1935. aasta septembris otsustas Eesti kaitsevägede staap luua sidemeid Abwehriga, et alustada luurealast koostööd Nõukogude Liidu vastu. Ei ole selge, kas algatus tuli Eesti või Saksamaa poolelt. 1936. aasta mais saabus Canaris Eestisse eraviisilisele külaskäigule, kus ta kohtus ülemjuhataja Johan Laidoneri, staabiülem Nikolai Reegi ja sõjaväeluure ülema Richard Maasinguga. Kohtumisel lepiti kokku sõjalise teabe vahetamises. Samuti pidi Abwehr varustama Eestit tehniliste vahenditega. Abwehri huvitas Nõukogude Liidu transpordisüsteem. Abwehr rajas Eestisse luurekeskuse Grupp 6514. Eesti ja Königsbergi Abwehr II sideagendiks oli Andrei Heinrich von Uexküll“
Sõjalise vastuluure Abwehrtruppe 3. ülesanded olid:
Abwehrnebenstelle Revali alluvuses olid Eestis ka luurekoolid, mis asusid;
Alexander Cellariuse käsul moodustati eestlastest raadioluureüksus Hochstelle 3, hiljem Nachrichtenaufklärungstelle 6. Üksuses teenijad ise kutsusid seda varjunimega Muinasjuturügement 1001.
12. veebruaril 1944 liideti usalduse kaotamise tõttu Saksamaa natsionaalsotsialistlikule riigi juhtkonnale suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramtist Riigi Julgeoleku Peaametiga.