Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934)Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942)
Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei 'riiklik salapolitsei'; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli poliitiline salapolitseiSaksamaal aastatel 1933–1945.
Gestapo moodustati 26. aprillil 1933 Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) valimisvõitu 1933. aastal sai selle liider Adolf HitlerSaksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteiliste ja riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimise ja liitmise teel. Repressioonide kõrgajal alates 1939. aastast tegutses Gestapo Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana. Kuna Gestapo oli oma ülesehituselt ning alluvuselt nii riiklik kui ka parteiline asutus, olid auastmetena ja ametikoha nimetustena kasutusel tsiviilpolitseis käibel olevad nimetused.
Esialgu oli Gestapo ainult ühe suurema ja Saksamaa-keskse Saksamaa liidumaaPreisimaa (halduskeskus Berliin) siseministeeriumi politsei allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseisu kuulus 50 töötajat.
Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler (Reichsführer-SS und Politzeipresident) koondas julgeolekuteenistuse alluvusse (või allutas oma mõjule, suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.
Saksamaa korrakaitseorganid reorganiseeriti ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade siseministeeriumidele, vaid otse SS-i riigifüürerile ja Saksa Politsei juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused – kriminaalpolitsei – kriminalpolitzei ja poliitiline politsei – Gestapo ühendati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller, ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tol ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht.
Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad, oli ligikaudu 4200 inimest.
Gestapo organisatsioon, 1939
Kantselei (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:
Osakond IV-A
Natsionaalsotsialismivastased poliitilised liikumised – marksistid, kommunistid, reaktsionäärid, liberaalid; ülem SS-Standartenführer Fridrich Panzinger
IV-A-2 – võitlus sabotaažiga, diversioonidega tööstuses ja transpordil, vastuluure, raadiomängud välisriikide luureorganisatsioonide keskustega Saksa natsionaalsotsialismi ja vastupanuliikumiste väljaselgitamiseks Saksamaal ja okupeeritud riikides; ülem SS-Sturmbannführer Kurt Geißler
IV-A-3 – tegutses opositsiooniliste liikumiste, parempoolsete parteide, monarhistide (Hohenzollernite ja Habsburgide aadliopositsiooni pooldajate), Gregor Strasseri "Musta Rinde", Raudkiivri (Stahlhelmi) liikmete, liberaalide ning emigrantide jälgimisega; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Willy Litzenberg
IV-A-4 – Saksa Riigi ja NSDAP juhtkonna kaitse ja valveteenistus, varjatud jälgimine, eriülesanded, kurjategijate tagaotsimine ja jälitamine; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Franz Schulz
IV-B-1 – kiriku poliitikategelased, katoliiklased; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth
IV-B-2 – kiriku poliitikategelased, protestandid; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth
IV-B-3 – teised kirikud, vabamüürlased; ülem Otto-Wilhelm Wandesleben
IV-B-4 – juudiküsimused: juutide evakueerimine ja nende vara konfiskeerimine (aastast 1943), Saksa kodakondsuse äravõtmine (aastast 1944), Wannsee protokoll; ülem SS-SturmbannführerAdolf Eichmann
IV-B-5
Osakond IV-C
Kaitseinterneerimised, tõkendvangistus, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP-sisese opositsiooni kontroll ja jälitus; ülem SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Fritz Rang
IV-C-1 – infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond; ülem Polizeirat Paul Matzke
IV-C-2 – tõkendvangistus (Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ja paigutada koonduslaagrisse või vanglasse (võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine); ülem SS-Sturmbannführer,Regierungs- ja Kriminalrat Emil Berndorff
IV-C-3 – pressi ja trükinduse jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Ernst Jahr
IV-C-4 – NSDAP liikmete jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminalrat Kurt Stage
Osakond IV-D
Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine välismaal ja okupeeritud territooriumitel
IV-D-1 – Saksamaal elavate tšehhide ja slovakkide jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Böömimaa ja Määrimaa Protektoraadis, Jugoslaavias ja Kreekas; ülem Gustav Jonak, 1942. aasta septembrist SS-Sturmbannführer Bruno Lettow, novembrist 1943 SS-Obersturmbannführer Kurt Lischka
IV-D-2 – Saksamaal elavate poolakate jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Kindralkubermangus (okupeeritud Poolas); ülem Regierungsrat Karl Thiemann, alates 1941. aasta juulist SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Joachim Deumling, 1943. aasta juulist SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Harro Thomsen
IV-D-3 – Saksamaal elavate NSV Liidu kodanike jälgimine ja vastuluurealane töö
IV-D-4 – Saksamaal elavate prantslaste, belglaste, hollandlaste, norralaste ja taanlaste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud territooriumidel (Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Elsass, Lotring, Norra, Taani); ülem Bernhard Baatz
IV-D-5 – Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud NSV Liidu territooriumil, politseiliste ja haldusnormatiivaktide väljatöötamine; agentuurtöö nõukogudevastastes organisatsioonides (Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee, Turkestani Rahvuskomitee jt); Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlikud asutused okupeeritud piirkondades
IV-D-6 – Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine
Osakond IV-E
Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu; ülem Walter Huppenkothen
IV-E-1 – vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtsustega objektidel; andis eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel
IV F/Grenzpolitzei – piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaalaste järelevalveks
IV-F-1 – piiripolitsei
IV-F-2 – passidega seotud asjaajamine
IV-F-3 – isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid
IV-F-4 – välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused
IV-F-5 – viisade keskasutus (L-219)
IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid.
1944
Pärast sõjaväeluure Abwehri likvideerimist ja selle töötajate liitmist RSHA ehk Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi kolm peaosakonda: üldosakond, poliitiline politsei ja sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).
1945
Koosseis (koos okupeeritud maade asutustega) oli ligikaudu 40 000 töötajat.
