1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.
15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär[1].
- 21. märts – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad (Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst) olid Eestist[1].
- 1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
- 3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress.
- 5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
- 6. aprill – riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
- 6. aprill – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0[1].
- 7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
- 9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
- 13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
- 19. aprill – riigihoidja Konstantin Päts andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Maaomavalitsuste seadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus"[2].
- 21. aprill – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu 1. istungjärk.
- 21. aprill – riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
- 21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid riigihoidjale lahkumispalve.
- 24. aprill – Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi presidendiks ja astus ametisse.
- 24. aprill – Liisa Sikut istutas koos oma poja Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
- 27. aprill – Tallinnas lõppesid neli päeva väldanud Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[1].
- 29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
- 30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott
- 1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
- 4. mai – president Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku koostada Vabariigi Valitsus.
- 5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
- 6. mai – president Konstantin Päts kuulutas välja "Amnestiaseaduse".
- 7. mai – "Amnestiaseaduse" alusel vabanesid kõik poliitilised vangid.
- 9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
- 15. mai – president Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
- 15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
- 15. mai – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki[1].
- 21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
- 21. mai – haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
- 21. mai – president Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
- 24. mai – peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
- 24. mai – linnapead ja maavanemad andsid siseministrile ametivande.
- 24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
- 25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi siseminister Richard Veermaa peale.
- 25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
- 27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
- 28. mai – algkoolides lõppes õppetöö.
- 31. mai – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
- Mais ilmus luulekogumik "Arbujad"[2].
- 31. mai – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1[1].
- 1. juuni – president Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
- 2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused president Konstantin Pätsile.
- 2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
- 8. juuni – äsja loodud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis algasid vastuvõtukatsed[2].
- 12. juuni – pandi nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
- 13. juuni – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik[2].
- 17. juuni – I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmed külastasid Virumaa suurtööstusi ja president Konstantin Pätsi Oru lossis.
- 23.–25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
- 17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
- 1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
- 3. august – president Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
- 6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
- 7. august – president Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
- 8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
- 20. august – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
- 25. august – Kehras avati sulfaattselluloositehas[2].
- 28. august – president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
- 18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
- 19. september – president Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
- 21. september – president Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
- 24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsingisse.
- 25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
- 25. september – president Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
- 30. september – Eesti romaanivõistlusel sai esikoha Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud"[2].
- Septembris ilmus Enn Kippeli romaan "Issanda koerad"[2].
- 3. oktoober – president Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
- 3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
- 7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
- 8. oktoober – president Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
- 11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
- 12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
- 15.–16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
- 22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
- 3. november – Läti saadik Vilis Šumans esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
- 6. november – president Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.
- 27. november – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud AVRO maleturniiri[2].
- Novembris ilmus August Gailiti romaan "Karge meri"[2].