Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1921. aasta Eestis
- 20. jaanuar – Tartus Emajõel toimusid esimesed suusavõistlused Eestis. Võisteldi 1500 ja 5000 m distantsil, osa võttis 10 suusatajat[1].
- 24. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kus kõik neli distantsi võitis Christfried Burmeister[1].
- 18. veebruar – Eesti Foto-Klubi sai tegevusloa[2].
- 26. veebruar – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi[1].
- 27. veebruar – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss[1].
- 28. veebruar – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit[2].
- 13. märts – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse[2].
- 16. märts – Vabariigi Valitsus nimetas Karl Terrase riigisekretäriks.
- 18. märts – Vabariigi Valitsus kaotas Läänemaal, Pärnumaal ja Haapsalus 29. novembril 1918 maksma pandud sõjaseaduse.
- 22. märts – kinnitati lennundusaktsiaseltsi Aeronaut põhikiri[2].
- 11. aprill – asutati spordiselts Pärnu Tervis[1].
- 21. aprill – asutati Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK)[1].
- 1. mai – Vabariigi Valitsus kehtestas Eestis senise Tallinna aja asemel Ida-Euroopa aja[2].
- 10. mai – ärimees Eduard Saarepera annetas VS Spordi jalgpallimeeskonnale väärtusliku karika (Eesti jalgpallikarikas), mida hakati nüüdsest välja andma Eesti meistrile jalgpallis[1].
- 13. mai – Tallinnas pandi Narva ja Pärnu maanteel hobutrammide (konka) asemel liikuma mootortrammid[2].
- 16. mai – Tartus alustas tegevust Riigi Keskarhiiv[2].
- 16. mai – Kuusalu kalmistul avati[küsitav] Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas[2].
- 5. juuni – Jakob Kukk ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks.
- 8. juuli – Eesti osales esimest korda Rahvusvahelise Olümpiakomitee kongressil[1].
- 23. juuli – Tallinna Tiigiveski väljakul toimus Eesti-Rootsi maavõistlus jalgpallis. Mäng jäi viiki 0:0. See oli Eesti esimene jalgpalli maavõistlus koduväljakul[1].
- 3. august – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised[2].
- 23. august – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast[2].
- 29. august – Eestist jõudis Moskvasse Venemaa näljahädalistele toiduaineid vedav rong[2].
- 10. september – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.
- 12. september – Tallinnas avati kindralstaabi kursused[2] (millest sai hiljem kõrgem sõjakool).
- 14. september – ilmus kirjandusrühmituse Tarapita häälekandja (Tarapita) esimene number[2].
- 18. september – Tartus lõppesid Eesti esimesed meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses ja tõstmises[1].
- 19. september – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega[1].
- 22. september – Eesti, Läti ja Leedu said Rahvasteliidu liikmeks[2].
- Aaspere mõisa rajati lastekodu.
- 8. oktoober – asutati Eesti Arhitektide Ühing[2].
- 14. detsember – alguse sai erialaliit Eesti Jalgpalli Liit, kes eraldus Eesti Spordi Liidu jalgpalliosakonnast[1].
- 14. detsember – registreeriti Noorte Meeste Kristlik Ühing[2].
- 22. detsember – registreeriti Eesti Lauljate Liit[2].