Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund. Selgroogsete kopulatsioonis etendab suguti tähtsat osa.[1] Suguti ehitus, morfoloogia ja asend on loomaliigiti erinevad.
Imetajatel on suguti ehk peenis ühtlasi ka kusemiselund ehk isaskusiti (ladina keeles urethra masculina). Teistel imetajatel peale inimese nimetatakse seda ka kürvaks (nimetav: kürb).
Peenise kujutis ehk fallos on oluline sümbol mitmetes kultuurides.
Lindude kopulatsioonielund erineb oma ehituselt tunduvalt imetajate peenisest. Neil paikneb peenis kloaagi kõhtmisel seinal. Peenise morfoloogia võib erineda nii liigiti kui ka indiviiditi, nii võib veelindude peenis jäikpundumise ehk erektsiooni korral, mida põhjustab rikkalik lümfisoonestik, olla 4 kuni 6 sm pikkune.[2]
Neil esineb kahte sorti peenist :
Paljudel imetajatel, nende hulgas paljudel ahvidel, närilistel, hüljestel, merelõvidel ja morskadel on peenises, lõtvumise vältimiseks, peeniseluu ehk sugutiluu (laculum).[4]
Inimesel on peeniseluu taandarenenud.
Imetajate peenised jagatakse kahte põhitüüpi[5]:
Suguti, koos munandikotiga, on välimine isassuguelund[7]:
Rahvusvahelises inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica on elundi klassifikatsioon järgmine: A09.4.01.001: Penis. Peenis (suguti)
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: suguti |
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: munn |
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: türa |
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suguti |