| Selgroogsed | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 66 170 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid.
Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.
Tinglikult liigitatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Viimased neli rühma on klassid, kalad on aga parafüleetiline rühm, mis moodustades klaadi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.
Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda.
Klassifikatsioon Janvieri (1981, 1997), Shu et al. (2003) ja Bentoni (2004) järgi.[1]
† = väljasurnud
Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev maismaal elav selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid arenesid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal. Vanim reptiilfossiil on leitud Kanadas, Nova Scotia's.
Tiit Kändleri arvamuse kohaselt kasutatakse maailmas teadusuuringutel igal aastal vähemalt sadat miljonit selgroogset looma.[2]