Välislingid
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.Nikolai King (10. august 1900 Pärnu – 9. september 1973 Melbourne) oli eesti ja Austraalia piimandusteadlane ja biokeemik.
Lõi võiteratekke teooria ja või pideva valmistamise meetodi, selgitas piimarasvakuulikeste membraani ehituse.
Ta sündis ehitusinseneri peres. Lõpetas Pärnu Aleksandri Ühisgümnaasiumi 1918, Tartu Ülikooli keemia erialal 1925. Mag. chem. 1926 (TÜ).
Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia laboratooriumi abiassistent 1924; Eesti Riikliku Piimandussaaduste Väljaveo Kontrolljaama keemik 1926–1936; Õisu Piimanduskatsejaama juhataja 1937; Õisu Piimandusinstituudi abidirektor 1938–1944. Ajakirja Piimandus vastutav toimetaja 1938–1941.
Tallinna Tehnikaülikoolis 1940/1941–1944 orgaanilise ja biokeemia professor ja laboratooriumi juhataja.
Põgenes 1944 Saksamaale. Balti Ülikooli biokeemia professor Hamburgis ja Pinnebergis 1944/1945–1946; Lõuna-Saksamaa Katse- ja Uurimisasutuse teadur 1946; töötas Hollandis ja Rootsi Riiklikus Piimanduse Katseinstituudis 1947–1951
1951. aastast elas Austraalias. Teadur mitmel pool Austraalias 1951–1965[viide?]; ühtlasi külalisprofessor USA ülikoolides.[viide?]
Piima ja piimasaaduste (juust, või) makrostruktuur, piimasaaduste keemilise uurimise meetodid;
Pani aluse piimasaaduste struktuuri uuringutele Eestis ja või ekspordile Euroopasse 1930. aastail. Uurimistulemused või valmistamise alal leidsid piimatööstuses laialdast rakendust. Esines rahvusvahelistel põllumajandustööstuse tehnika-, keemia- ja piimanduskongressidel.
Üle 80 publikatsiooni, sealhulgas 1955. aastal mitmesse keelde tõlgitud (vene keeles 1956) monograafia piimarasva membraanist:
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.