Sündmused maailmas

Jaanuar

11. jaanuar – Poola tunnustas Itaalia impeeriumi.
12. jaanuar – Benito Mussolini sai lenduridiplomi.

Veebruar

12. veebruar – paavst tunnustas Itaalia impeeriumi.
15. veebruar – Kyösti Kallio valiti Soome presidendiks.

Märts

15. märts – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.

Aprill

...

Mai

27. mai – avati San Francisco Kuldvärava sild, mille esimesel päeval ületas 200 000 inimest.

Juuni

...

Juuli

1. juuli – Suurbritannias alustas tööd maailma esimene telefonitsi kättesaadav päästeteenistus.
9. juuli – Eestisse jõudis allveelaev Lembit.

August

...

September

5. september – Sääksmäkil avati Pehr Evind Svinhufvudi ausammas.

Oktoober

16. oktoober – Soome presidendile Kyösti Kalliole kingiti Eesti Entsüklopeedia.

November

6. november – Eesti saadik Hans Rebane lahkus Soomest.

Detsember

21. detsember – Los Angeleses esilinastus esimene täispikk värviline multifilm, Walt Disney "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi".

Sündmused Eestis

1.–3. jaanuar – valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
1. jaanuar – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees^[1].
12. jaanuar – avati Käsitööstuskoda, koja esimeheks valiti ja kinnitati majandusministri poolt Aleksander Naeres, kes valiti koja juhatuse poolt ka Rahvuskogu teise koja liikmeks; koja esindajaks Riigi Majandusnõukokku valiti Mihkel Andreesen.
12. jaanuar – Kodumajanduskoja juhatus valis Linda Eenpalu Rahvuskogu teise koja liikmeks.
16. jaanuar – Tallinnas avati hotell Palace^[2].
26. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga^[1].
28. jaanuar – Tallinnas toimus Ühistegevuskoja teine üldkoosolek.
2. veebruar – Tallinnas avati kohvik Kultas.
3. veebruar – põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk).
6. veebruar – Riia Stars võitis Chicago Tribune'i karika, võites finaalkohtumises Tartu NMKÜ-d tulemusega 26:22^[1].
10. veebruar – Rudolf Vaharo nimetati kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhatajaks.
16. veebruar – avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda, koja esimeheks valiti Aleksander Oinas.
18. veebruar – Rahvuskogu alustas tööd.
18. veebruar – Pärnus asutati spordiselts Kalev^[1].
20. veebruar – Allveelaevastiku Sihtkapitali keskjuhatuse esimees Johan Pitka andis riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 80 000 krooni.
23. veebruar – riigivanem Konstantin Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu.
26. veebruar – Jaan Masing valiti Majaomanikkude Koja esimeheks.
26. veebruar – Pavel Volkonski eestistas oma perekonnanime Undipojaks.
28. veebruar – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigil kolmel distantsil esikoha^[1].
28. märts – Riias toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus Etienne Gahlnbäck tuli neljandat ja Erik Holst viiendat korda meistriks^[1].
1. aprill – kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks.
1. aprill – hakkas kehtima Steriliseerimise seadus.
9. aprill – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud poksi kolmikturniir, kus osalesid Eesti, Saksamaa ja Läti poksijad. Turniiri võitis üllatusega Eesti, kes Saksamaad võitis 5:3 ja Lätit 7:1, Saksamaa võitis Lätit 8:0^[1].
12. aprill – Tallinna raekojas vannutati Tallinna börsi- ja sadamaartelli 72 liiget.
16. aprill – ilmusid müügile esimesed ETK jalgrattavabrikus valmistatud jalgrattad.
16. aprill – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist^[2].
20. aprill – Kilingi-Nõmme alevi II algkooli põleng: Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50.
30. aprill – lõppes Eesti Entsüklopeedia trükkimine.
7. mai – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks, võitis Leedu^[1].
22. mai – Pariisis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
27. mai – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall^[1].
28. mai – Vabariigi Valitsus otsustas likvideerida Aidu, Loosi ja Õisu valla ja asutada Paistu valla.
Mais hakkas Tartus ilmuma ajakiri Akadeemia.^[2]
3. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 2:1^[1].
17. juuni – Pärnus avati Rannahotell.
20. juuni – Stockholmis pidas Eesti meeskond 1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängu Rootsiga, kus Eesti kaotas 2:7^[1].
20. juuni – Soomes Kuopios toimus Eesti-Soome neljas maavõistlus kergejõustikus, kus Eesti kaotas 91:100^[1].
21. juuni – riigivanem Konstantin Päts andis kätte esimesed Valgetähe teenetemärgid.
1. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis Orule puhkust veetma.
16. juuli – riigivanem Konstantin Päts naasis Tallinna.
17. juuli – valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
28. juuli – Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu uue Eesti Vabariigi põhiseaduse.
31. juuli – Konstantin Päts valiti Voka valla aukodanikuks.
5. august – riigivanem võttis vastu Voka vallavanema Ernst Voormansiku ja vallavolikogu esinduse, kes andsid talle üle valla aukodanikuks valimise diplomi.
10. august – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit^[2].
12. august – riigivanem Konstantin Päts pani nurgakivi Kadrioru Administratiivhoonele.
13. august – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
14. august – riigivanem Konstantin Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi.
17. august – riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi põhiseaduse.
17. august – riigivanem Konstantin Päts jagas välja 149 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid.
20. august – Tallinna külastas Eesti aukonsul Ecuadoris Aagard Anders Bjarner.
29. august – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii).
30. august – 2. september – toimus riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome.
1. september – asutati Riigi Viljasalv.
3. september – uus põhiseadus avaldati Riigi Teatajas, algas 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel oli Konstantin Pätsi ametinimetuseks riigihoidja.
7. september – Tallinnas toimus Eesti Aeroklubi asutamiskoosolek^[2].
11. september – Artur Tupits määrati põllutööministriks ja astus ametisse.
12. september – kaitseseisukorda pikendati aasta võrra.
24. september – riigihoidja andis dekreedina ülikoolide seaduse, millega asutati Tallinna Tehnikainstituut; lõppes Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Tartu Ülikooli hegemoonia^[2].
1. oktoober – algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks.
3. oktoober – õnnistati ametisse Narva ja Irboska piiskop Pavel (Dmitrovski).
3. oktoober – Tallinnas lasti vette meremärkide panija Merepoeg.
9. oktoober – avati Tartu Kutseesinduste Kodu.
10. oktoober – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel.
21. oktoober – toimusid Konstantin Pätsi sünnikoha tähistamise talgud.
23. oktoober – pandi nurgakivi Kodumajanduse Instituudile.
23. oktoober – Jõhvi lähistel toimunud puurimistel jõuti rauamaagi lademeni.
23. oktoober – Tartus ja Toril lõppesid hobuserautamise kursused.
24. oktoober – Tallinnas toimus üleriiklik paberi- ja kirjutustarvetega kauplejate päev.
25. oktoober – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.
27. oktoober – Johan Pitka annetas Tallinna Kaarli kogudusele Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärgi.
31. oktoober – endine Suurbritannia saadik Edmund Monson lahkus Eestist.
31. oktoober – Tartus pandi nurgakivi Vanemuise uuele hoonele. Senine draamaetendusteks sobimatu teatrisaal korraldati ümber kontserdisaaliks, sõnalavastuste tarbeks üüriti tühjalt seisev Tartu saksa teater.
19. november – Tallinna saabus Saksa kergeristleja Leipzig.
20. november – Saksa kergeristleja Leipzig orkester andis Tallinnas Harjuvärava mäel vabaõhukontserdi.
3. detsember – Abruka saare riigimetsa kvartaal nr 26 võeti looduskaitse alla.
4. detsember – Tallinnas avati saksa raamatu ja raamatukunsti näitus.
15. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
31. detsember – lõpetati V Riigikogu liikmete volitused.
Detsembris valmis Tartus turuhoone^[2].
Detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset teost, näiteks Friedebert Tuglase "Väike Illimar"^[2].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1937

6. jaanuar – Ludvík Daněk, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
12. jaanuar – David Papp, Eesti päritolu Rootsi merendusteadlane
31. jaanuar – Philip Glass, ameerika helilooja
12. veebruar – Charles Dumas, USA kõrgushüppaja
13. veebruar – Sigmund Jähn, Saksa kosmonaut
20. veebruar – Mihkel Loodus, eesti tõlkija ja ajakirjanik
8. aprill – Maila Rästas, eesti näitleja
14. aprill – Kari Tilk, eesti dekoraator
24. aprill – Mare Orgse, eesti pianist ja pedagoog
26. aprill – Liina Pihlak, eesti lavastuskunstnik
28. aprill – Saddam Hussein, Iraagi president
13. mai – Hando Kruuv, eesti vabadusvõitleja
16. juuni – Simeon II, Bulgaaria kuningas
23. juuni – Martti Ahtisaari, Soome poliitik, endine president
25. juuni – Albert Filozov, vene teatri- ja filminäitleja ning pedagoog
8. juuli – Einar Laigna, eesti vaimulik ja ohvitser
21. august – Gustavo Noboa, Ecuadori poliitik
26. august – Gennadi Janajev, Nõukogude Liidu poliitik
2. september – Derek Fowlds, inglise näitleja
4. september – Mikk Mikiver, eesti näitleja ja lavastaja
15. september – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
21. november – Eili Annuk, eesti koorijuht
30. november – Ridley Scott, Inglise filmilavastaja
6. detsember – Hendrik Laur, eesti vaimulik
10. detsember – Karel Schwarzenberg, Tšehhi poliitik
16. detsember – Piia Sork, eesti metallikunstnik
21. detsember – Jane Fonda, ameerika näitleja
22. detsember – Eduard Uspenski, vene lastekirjanik
31. detsember – Anthony Hopkins, Walesi näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1937

6. jaanuar – Joosep Teetsman, endine riigivanema teener
26. jaanuar – Johannes Leopold Jüris, Majaomanikkude Koja esimees
3. veebruar – Mai Saar, eesti arst
10. märts – Jevgeni Zamjatin, vene kirjanik
15. märts – H. P. Lovecraft, ameerika õudusulmekirjanik.
17. märts – Gustav Loorberg, endine Helme vallavanem
21. märts – Mihkel Neps, endine Saare Maavalitsuse esimees
25. märts – Dimitri Barkovski, eesti vaimulik
27. märts – Aleksander Planken, eesti rohuteadlane
9. aprill – Hans Kamar, riigivanema autojuht
10. aprill – Peeter Piller, endine Petseri maavalitsuse esimees
13. aprill – Ilja Ilf, vene kirjanik
28. aprill – Netty Pinna, eesti näitleja
30. mai – Madison Grant, USA eugeenik
11. juuni – Hando Mugasto, eesti kunstnik
12. juuni – Mihhail Tuhhatševski, Nõukogude Liidu marssal
28. august – Felix-Jaan Raeksoo, Eesti politseinik
8. september – Friedrich Simon, endine Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja
17. oktoober – Edgar Maring, Eesti politseinik
21. oktoober – Roland Strunk, saksa ajakirjanik
23. oktoober – Friedrich Karlson, eesti advokaat
31. oktoober – Jüri Kark, eesti põllumees
9. november – Ramsay Macdonald, Suurbritannia poliitik
16. november – Eero Järnefelt, soome kunstnik
19. november – Aleksander Sipelgas, eesti kirjanik ja tõlkija
26. detsember – Jakob Rosenberg, eesti esperantist
28. detsember – Maurice Ravel, prantsuse helilooja

Nobeli auhinnad

füüsika – Clinton Joseph Davisson, George Paget Thomson
keemia – Walter Haworth, Paul Karrer
meditsiin – Albert von Szent-Györgyi Nagyrapolt
kirjandus – Roger Martin du Gard
rahu – Robert Cecil

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 238–240

Välislingid

Eesti Kroonika 1937

Kategooria