![]() |
See artikkel on NSV Liidu riikliku julgeoleku asutusest; Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee kohta vaata artiklit KGB (Valgevene). |
![]() | |
Lühend | NSV Liidu RJK |
---|---|
Asutatud | 1978 |
Tegevuse lõpetanud | 1991 |
Asukoht | Lubjanka väljak |
Tegevuspiirkond | NSV Liit |
Juhtkond | NSV Liidu RJK esimees |
Emaorganisatsioon | NLKP KK Poliitbüroo |
Nõukogude luureteenistuste ajalugu |
![]() |
|
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee loodi 1954. aastal NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komiteena ning reorganiseeriti pärast 1978. aasta NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist 5. juulist 1978. aastal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteeks.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee allus kuni 1977. aastani formaalselt NSV Liidu Ministrite Nõukogule, kuid alates 1978. aastast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe kaudu ainult Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroole – NSV Liidu kõrgeimale poliitilise võimu organile.
Juhtkond
Uurimisosakonna ülemad:
|
|
|
Eelnev NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 1978–1991 |
Järgnev ' |
Eelnev Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1978–1991 |
Järgnev ' |
Kasutatav allikas: 2018, Vladislav Krasnov, Soviet Defectors: The KGB Wanted List[10]
|
|
|
1991. aastal pärast RJK viimase juhi Vladimir Krjutškovi juhtimisel toime pandud Augustiputši läbikukkumist reorganiseeris viimane NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov 22. oktoobril 1991 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, lahutades RJK luure, vastuluure, piirivalve ja valitsussidega tegelevad struktuuriosad iseseisvateks teenistusteks.
6. mail 1991 moodustati NSV Liidu RJK esimehe V. Krjutškovi ja Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini vahelise kokkuleppe alusel Vene NFSV Riikliku Julgeoleku Komitee;
26. novembril 1991 Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega reorganiseeriti Vene NFSV RJK – Vene NFSV Föderaalseks Julgeolekuagentuuriks (Агентство федеральной безопасности РСФСР (АФБ РСФСР));
19. detsembril 1991 välja antud Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsin korraldusega reorganiseeriti senised Vene NFSV Föderaalne Julgeolekuagentuur ja Vene NFSV Siseministeerium Vene NFSV Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел РСФСР, lühend МБВД РСФСР) ning pärast 25. detsembril 1991 Vene NFSV reorganiseerimist Venemaa Föderatsiooniks, 26. detsembril 1991 Venemaa Föderatsiooni Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел Российской Федерации).
Koos Venemaa julgeolekuteenistuste loomisega liideti nendega ka NSV Liidu RJK koosseisus olnud allasutused:
24. jaanuaril 1992 Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega moodustati Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuagentuuri baasil Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium (Министерства безопасности Российской Федерации (МБР)).
21. detsembril 1993 moodustati Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Vastuluureteenistus ning 3. aprillil 1995 Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus.
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: KGB |