Arheoloogiliste leidude järgi sai asustus alguse 8. sajandil. Paika on esimest korda mainitud 1108. aastal nimega Aldenburg – seoses Egilmar I-ga, keda peetakse esimeseks Oldenburgi krahviks. Linna muutis tähtsaks tema asukoht laevatatava Hunte jõe koolmel. 1345. aastal sai see linnaõigused. Oldenburgist sai pealinn Oldenburgi krahvkonnale (hiljem Oldenburgi hertsogkond, suurhertsogkond ja Vaba Riik), mis oli väike riik palju võimsama hansalinna Bremeni varjus. Krahvkonda valitses Oldenburgi dünastia, mis tõusis hiljem Taani troonile.
17. sajandil oli Oldenburg kolmekümneaastase sõja ajal jõukas linn ning selle rahvaarv ja mõjuvõim kasvasid järjepidevalt. 1667. aastal tabas linna katastroofiline katkuepideemia ja varsti pärast seda laastas Oldenburgi tulekahju. Taani kuningaid, kes olid samal ajal ka Oldenburgi krahvid, ei huvitanud linna seisukord ja see kaotas oma endise tähtsuse. 1773. aastal Taani võim lõppes. Alles siis ehitati linna hävinud hooned uusklassitsistlikus stiilis ümber.
Oldenburgi loss
Pärast Saksa keisri Wilhelm II troonist loobumist seoses Saksa keisririigi kurnatuse ja lüüasaamisega esimeses maailmasõjas lõppes 11. novembril 1918 monarhia Oldenburgis samuti Oldenburgi suurhertsogi Friedrich August II troonist loobumisega. Suurhertsogkonnast sai nüüd Oldenburgi Vaba Riik (Freistaat Oldenburg), linn jäi selle pealinnaks.
1928. aasta linna valimistel sai natsipartei 9,8% häältest, mis oli piisav koha saamiseks Oldenburgi linnanõukogus. 1931. aasta mais Oldenburgi maapäeva valimistel sai natsipartei 37,2% häältest ja 29. mail 1932 48,4% häältest, mis oli piisav, et natsipartei sai moodustada Oldenburgi Vaba Riigi valitsuse. Oldenburgist sai Saksa riigis esimene liidumaa, kus natsid said võimule valimiste teel. Sel sügisel algas aarjastamise kampaania, mis sundis suure allahindlusega müüma varem juudi omanduses olevaid valdusi.
1945. aastal, pärast teist maailmasõda, kuulus Oldenburg Briti okupatsioonitsooni. Oldenburgi piirkonna Briti sõjaline valitsus asus Oldenburgi linnas. Linnas, mis kannatas teise maailmasõja pommirünnakutes vaid 1,4% kahju, püstitati mitu põgenikelaagrit. Sinna kolis umbes 42 000 põgenikku ja Oldenburgi elanike arv tõusis üle 100 000.
1946. aastal Oldenburgi Vaba Riik kaotati ja alast sai Oldenburgi haldusringkond ( Verwaltungsbezirk Oldenburg), mis oli osa äsja loodud Alam-Saksi liidumaast (Niedersachsen). Linn oli nüüd ringkonnakeskus. 1978. aastal ringkond kaotati ja asendati äsja loodud Weser-Emsi halduspiirkonnaga (Regierungsbezirk Weser-Ems), linn oli ka selle keskus. Alam-Saksi liidumaa kaotas kõik halduspiirkonnad 2004. aasta lõpuks haldusreformi käigus.
Majandus ja taristu
Transport
Oldenburgi raudteejaamOldenburgi sadam
Oldenburgi kesklinn on ümbritsetud kiirteede ringiga, nende hulgas A 28, A 29 ja A 293. Selle tõttu on Oldenburg ühendatud üleriigilisse kiirteede võrgustikku, samuti rahvusvahelisse E-teede võrku (Europastraßen)
Oldenburgi keskraudteejaam (Oldenburg (Oldb) Hauptbahnhof) on Norddeich Mole–Leeri–Oldenburgi–Bremeni ja Wilhelmshaveni–Oldenburgi–Osnabrücki raudteeliinide ristumiskohas, Intercity liiniga Berliini, Leipzigisse ja Dresdenisse ning Intercity-Expressi liiniga Frankfurti ja Münchenisse.
Väike Hatteni lennuväli paikneb umbes 17 km Oldenburgist edelas. See teenindab väikelennukeid (eralennukid, purilennukid, õhupallid ja kopterid). Seal asub ka lennukool ja saab prahtida väikelennukeid. Samuti saab tellida romantilisi lende.
Oldenburgi laevandus toimib Küstenkanali – Emsi ja Weseri jõgesid ühendava laevakanali kaudu. Oldenburg on kõige olulisem sisesadam Alam-Saksimaal, selle kaudu liigub 1,6 miljonit tonni kaupa aastas.
Jalgrattad mängivad väga olulist osa isiklikus transpordis.
Põllumajandus
Linna ümbritsevad ulatuslikud põllumajandusmaad, millest umbes 80% on rohumaad. Linna lähedal on talusid ja mõned on isegi linna sees. Piirkonna peamisteks põllumajandustegevusteks on lüpsilehmade ja muud kariloomade kasvatus ning sööda- ja toiduteraviljakasvatus, samuti spargli, maisi ja lehtkapsa kasvatamine.
Kultuurielu
"Hundehütten" (koerakuudid): tüüpiline arhitektuur Oldenburgis
Korduvad kultuuriüritused
Kultursommer (kultuurisuvi), rida tasuta muusika- ja muid kultuuriüritusi kesklinnas suvepuhkuste ajal juulis.
CSD Nordwest (Christopheri tänava päev) piirkonna LGBT-kogukonna paraad juunis, kuni 10 000 osalejaga (1995. aastast).
Stadtfest, kolmepäevane kesklinnafestival augustis-septembris, sisaldab gastronoomilisi pakkumisi ning rokk- ja popmuusikaetendusi mitmel laval.
Oldenburgi rahvusvaheline filmifestival, erasektori organiseeritud filmifestival septembris, mis keskendub indie-filmidele ja filmitegijatele. Festivali rahastatakse riiklike toetuste ja erasektori kaudu.
Kramermarkt, kümnepäevane laat Weser-Ems Halles septembris-oktoobris. Selle iga-aastase rahvapeo traditsioon pärineb 17. sajandist, kui Kramermarkt oli turusündmus saagikoristusaja lõpus.
Oldenburger Kinder- und Jugendbuchmesse (KIBUM), uue saksakeelselaste- ja noortekirjanduse näitus, toimub novembris 11 päeval. See on linnavalitsuse korraldatav mittekaubanduslik üritus koostöös avaliku raamatukogu ja ülikooli raamatukoguga. Üritusel antakse üle raamatuauhind Kinder- und Jugendbuchpreis algajale autorile või illustraatorile.
Huvipaigad
Südalinn, suur ostupiirkond.
Oldenburgisches Staatstheater, vanim peavoolu teater Oldenburgis, avati 1833. aastal.
Oldenburgi loss kesklinnas, 1918. aastani Oldenburgi monarhide elukoht, praegu muuseum. Kõrval on avalik park Schlossgarten.
Weser-Ems Halle, näituse- ja konverentsikeskus koos vabaõhu-messialaga, paikneb Oldenburgis Donnerschwees.
Kleine EWE Arena ja Große EWE Arena, kaks spordi- ja üritustesaali paiknevad pearaudteejaama kõrval, avati aastatel 2005 ja 2013 ning mahutavad vastavalt 4000 ja 6852 külastajat. Suur areen on ka koduks EWE Baskets Oldenburgi korvpalliklubile.
Luteri kogukond
Oldenburgis asub Oldenburgi evangeelse luterliku kiriku administratsioon ja piiskop, kes jutlustab Püha Lamberti kirikus.
Juudi kogukond
Nathan Marcus Adler, Oldenburgi juudi kogukonna pearabi 19. sajandil
Juudi kogukonna ajalugu Oldenburgis algab 14. sajandist. Kuni 19. sajandini ja selle ajal oli juute Oldenburgis alati umbes 1% kogurahvastikust ja selle ajaga asutasid nad oma sünagoogi, kalmistu ja kooli. Enamus neist olid kaupmehed ja ärimehed. 1938. aasta kristalliööl viidi linna mehed Sachsenhauseni koonduslaagrisse, nende seas kogukonna rabi Leo Trepp, kes elas selle üle ja sai hiljem Oldenburgi aukodanikuks. Tema auks nimetati ka tänav. 1981. aastast peavad Oldenburgi kodanikud iga-aastast mälestuskõndi (Erinnerungsgang), mälestades Oldenburgi juutide küüditamist 10. novembril 1938. Need, kes pärast 1938. aastat alles jäid, rändasid välja Kanadasse, USA-sse, Suurbritanniasse, Hollandisse või Palestiinasse.
Pärast teist maailmasõda tuli rühm ellujäänuid linna tagasi ja asutas väikese kogukonna, mis läks 1970. aastatel laiali. Siiski, tänu juudi väljarändele endisest Nõukogude Liidust Saksamaale 1990. aastatel peab umbes 340 inimesest koosnev kogukond nüüd oma sünagoogi, kalmistut ja muid rajatisi. Vana juudi kalmistut, mis ei ole pärast uue avamist enam kasutusel, rüvetati kaks korda: 2011. ja 2013. aastal.
Meedia
Trükimeedia
Nordwest-Zeitung (NWZ), Oldenburgis tegutsev päevaleht, pakub ka kohalikke väljaandeid naaberkreisides
tasuta iganädalased ajalehed kodumajapidamistele, peamiselt reklaamid ja lisad: Hunte-Report (kolmapäeviti+pühapäeviti), Sonntagszeitung (pühapäeviti)
Diabolo, tasuta iganädalane linna ajakiri
Mox, tasuta kahe nädala ürituste kavaga ajakiri
Alhambra-Zeitung, üle kuu ilmuv vasakpoolne antifašistlik ajakiri
Oldenburger Stachel, kohalik alternatiivne ajakiri (lõpetati)
Oldenburgische Wirtschaft, igakuine Oldenburgi kaubandus-tööstuskoja (Industrie- und Handelskammer Oldenburg) ajakiri
Raadio ja televisioon
Oldenburg Eins, mittekaubanduslik üldkasutatav kaabel-TV ja raadiojaam (otseülekanded on kättesaadavad internetis)
Carl von Ossietzky Oldenburgi Ülikool on asutatud 1973. aastal, see põhineb varasemal õpetajate kolledžil Pädagogische Hochschule Oldenburg, mille ajalugu Oldenburgis sai alguse 1793. aastal. Ülikool nimetati ametlikult Carl von Ossietzky järgi 1991. aastal. 2014. aastal oli seal 13 746 üliõpilast, 1130 teadustöötajat, samuti 964 tehnilist ja haldustöötajat. Uus arstiteaduste ja terviseteaduskond loodi 2012. aastal osana äsja loodud Euroopa Oldenburgi-Groningeni meditsiinikoolist ning koostöös Groningeni ülikooli (Holland) ja kohalike haiglatega.
Jade Kõrgkool (Jade Hochschule), endine Fachhochschule Oldenburg (aastani 1999), asutatud 1971. aastal, kui ühendati endine inseneriakadeemia ja merekolledž Elsflethis. Oldenburgis on ehitustehnikakoolitust pakutud aastast 1882. Alates 2000. aastast on Fachhochschules tehtud mitmeid ümberkorraldusi, mis hõlmasid paljusid ametikõrgkoole loodepiirkonnas. Taaskäivitamine Jade Hochschule nime all toimus 2009. aastal (varem kandis nime Fachhochschule Oldenburg/Ostfriesland/Wilhelmshaven). Jade Hochschule koosneb nüüd harudest kolmes linnas: Oldenburg, Elsfleth ja Wilhelmshaven. Oldenburgi osakonnad on arhitektuur, ehitustehnika ja ehituse juhtimine, geodeesia, samuti kuulmisabi tehnoloogia ja audioloogia instituut. Oldenburgi harus on umbes 2000 üliõpilast. (Elsflethi haru pakub bakalaureuseõppe kursusi mereteaduses, rahvusvahelises logistikas ja sadamajuhtimises. Wilhelmshaveni haru inseneeria, ärijuhtimise ja meediajuhtimise kursusi.)
Erahalduslikud kõrgkoolid
2004. aastal asutatud Oldenburgi IBS IT & ärikool (endine Berufsakademie Oldenburg), kooperatiivhariduse kolledž, pakub bakalaureuseõppe kursust äriinformaatikas ning bakalaureuseõppe kursust äriõppes. Kahesüsteemne kursus ühendab praktilise kutseõppe ühes partnerettevõtjatega akadeemiliste õpingute perioodidega.
Private Fachhochschule für Wirtschaft und Technik, piirkondlik kooperatiivhariduse kolledž, tal on haru Oldenburgis, mis pakub bakalaureuseõppe kursust integreeritud kutseõppega elektrotehnikas ja mehhatroonikas.
Muud
Alam-Saksimaa politseiakadeemia (Polizeiakademie Niedersachsen) Oldenburgi haru toetab Oldenburgis õppekava, valmistades ette kandidaate kõrgema keskastme või kõrgastme politseiteenistuses.
Alg- ja keskharidus
Gymnasium Graf-Anton-Guenther School
Wirtschaftsgymnasium Oldenburg
Cäcilienschule Oldenburg
Liebfrauenschule Oldenburg
Herbartgymnasium Oldenburg
Altes Gymnasium Oldenburg
Neues Gymnasium Oldenburg
Gymnasium Eversten
IGS Flötenteich
Helene Lange Schule Oldenburg (IGS)
Realschule Hochheider Weg
Haupt- und Realschule Osternburg
Realschule Ofenerdiek
Katholische Grundschule Eversten
Sport
Oldenburg korraldas 2007. aasta rusikapalli maailmameistrivõistlused.
Wilhelm Heinrich Schüßler (1821–1898), arst, biokeemiliste toimeainetega alternatiivravi arendaja
Peter Suhrkamp (1891–1959), kirjastuse Suhrkamp Verlag asutaja
Hermann Ehlers (1904–1954), poliitik (CDU), Saksa Liidupäeva president, oli oma poliitilise karjääri alguses suurmaaomanik Oldenburgis
Linna aukodaniku tiitli on saanud lisaks Helene Langele ja Karl Jaspersile maalikunstnik Bernhard Winter (1871–1964, aukodanik alates 1961); Saksa-Ameerika rabi ja teoloogiaprofessor Leo Trepp (1913–2010, aukodanik alates 1990) ning graafik Horst Janssen (1929–1995, aukodanik alates 1992).
Aukodaniku tiitli said 1937 ka Adolf Hitler (1889–1945) ja Natsi-Saksamaa ametnik Carl Röver (1889–1942), kuid 1948 võttis linna raad neilt tiitli ära. Aukodaniku tiitlist jäid 2015 seose tõttu natsiideoloogiaga ilma ka Paul von Hindenburg (1847–1934, aukodanik alates 1917) ja kirjanik August Hinrichs (1879–1956, aukodanik alates 1944).
Vaata ka
Straße der Megalithkultur – turismimarsruut Osnabrückist Oldenburgi läbi umbes 33 megaliitilise paiga.
.svg)
_des_Oldenburger_Hauptbahnhofs.jpg)
