William Golding
William Golding 1983. aastal
Sünniaeg	19. september 1911
Surmaaeg	19. juuni 1993 (81-aastaselt)
Alma mater	Oxfordi Ülikool
Amet	kirjanik, luuletaja, romaanikirjanik
Teosed	Kärbeste jumal
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Bookeri auhind, Briti impeeriumi ordu komandör, Knight Bachelor
Koduleht	http://www.william-golding.co.uk/
[muuda Wikidatas]

Sir William Gerald Golding (19. september 1911 – 19. juuni 1993) oli inglise kirjanik.

1980. aastal sai ta Bookeri auhinna ja 1983. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Teosed eesti keeles

• "Kärbeste jumal" (Lord of the flies; romaan). Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu, Tallinn 1964, nr 48–50
• "Vaba langemine" (Free fall; romaan). Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 1969, nr 30–33; 2. trükk: "Eesti Päevalehe raamat" 2006
• "Torn" (Spire; romaan). Tõlkinud Ülo Poots. Eesti Raamat, Tallinn 1972
• "Kärbeste Jumal. Mereristsed" (Lord of the flies; Rites of Passage; romaanid). Tõlkinud Henno Rajandi, järelsõna: Lembit Liivak. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat 1989
• "Pärijad. Merehädaline Martin" (The inheritors; Pincher Martin; romaanid). Tõlkinud Matti Piirimaa, järelsõna: Ene-Reet Soovik. Sari "Nobeli laureaat". Eesti Raamat 2003
• "Kärbeste Jumal" (3. trükk; järelsõna: Lembit Liivak). Sari "Punane raamat", Tänapäev, Tallinn 2003
• "Tuulevaikus" (Close quarters; romaan). Tõlkinud Matti Piirimaa. Sari "Mereromaan", Eesti Raamat 2007
• "Tuli laevas" (Fire down below; romaan). Tõlkinud Matti Piirimaa. Sari "Mereromaan", Eesti Raamat 2008

Romaanid "Mereristsed", "Tuulevaikus" ja "Tuli laevas" moodustavad triloogia "Teekond maailma lõppu".

Kirjandus

• S. Murumets, "Nobeli kirjandusauhind William Goldingile" – Looming 1984, nr 1, lk 132–134
• Enn Soosaar, "William Goldingile Nobeli kirjandusauhind 1983" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 2, lk 127–128
• Elena Aleyeva, "The function of the anonymous and irrational in the novel by W. Golding The lord of the flies" – Interlitteraria 9 / ed. Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 368–374

Välislingid

• Toomas Raudam, "William Golding – pessimistiks sildistatu" (Eesti Päevaleht / Arkaadia, 7. juuli 2006, lk 16)

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse