See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2019) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.
Weseri hüdrograaf
Weser Bad Oeynhauseni juures
Weseri valgla

Weser on jõgi Loode-Saksamaal. Moodustudes Hannoversch Mündenis Fulda ja Werra jõe ühinemisel, voolab see läbi Alam-Saksimaa, jõuab siis hansalinn Bremenisse (vaata: Hansa Liit), enne kui 50 km kaugemal põhjas Bremerhaveni juures Põhjamerre suubub. Vastas(lääne)kaldal Butjadingeni poolsaare jalamil on Nordenhami linn; seega jõesuu on Alam-Saksimaal. Weseri kogupikkus on 452 km. Koos lisajõe Werraga, mis algab Tüüringist, on selle pikkus 744 km. Valgla suurus on 46 306 km². Weseri vasakpoolsed lisajõed on Diemel, Emmer, Werre, Große Aue, Hunte. Parempoolsed lisajõed on Aller ja Lesum.

Etümoloogia

Keeleliselt pärinevad mõlema jõe, Weseri ja Werra nimed samast allikast, eristumine tulenes vanast keelepiirist ülem- ja alamsaksa keele vahel, mis puudutas Hannoversch Mündeni piirkonda.

Weseri nimi vastab teiste jõgede nimedele, nagu Wear Inglismaal ja Wisła Poolas, mis kõik on lõppkokkuvõttes tuletatud tüvest *weis- "voolama", mis on andnud vanainglise/vanafriisi wāse 'pori, muda', vanapõhjala veisa 'lima, seisev lomp', hollandi waas 'somp; vesine maa' (vaata Waasland), vanasaksi waso 'märg maa, muda', vanaülemsaksa wasal 'vihm, sadu' ja prantsuse vase 'pori, kõnts'.

Kulg

Weseri jõgi on pikim jõgi, mille kulg jõuab mereni ja asub täielikult Saksamaa territooriumil.

Jõe ülemjooks viib läbi künkliku piirkonna Weserberglandi. See ulatub Fulda ja Werra ühinemiskohast Porta Westfalicani, kus see voolab kahe mäeaheliku, Wiehengebirge (läänes) ja Weserberglandi (idas) vahel läbi kuristiku.

Mindeni ja Põhjamere vahel on inimesed jõe suuresti kanaliseerinud, võimaldades laevadel kuni 1200 t sellel navigeerida. Kaheksa hüdroelektrijaama tammi seisab sellel pikkusel. Jõgi on Küstenkanali kaudu ühendatud Dortmund-Ems-Kanaliga ning veel üks kanal ühendab selle Bremerhavenis Elbe jõega. Suurt veehoidlat Ederi jõel, Fulda peamisel lisajõel, kasutatakse veetaseme reguleerimiseks Weseril, et tagada aastaringselt piisav sügavus laevaliiklusele. 1914. aastal ehitatud tammi pommitati ja kahjustati tõsiselt Briti lennuväe poolt 1943. aasta mais, põhjustades raskeid purustusi ja umbes 70 surma allavoolu, kuid ehitati nelja kuuga taas üles. Alates 2013. aastast pakub Edersee veehoidla, mis on suur suvekeskus, märkimisväärset hüdroenergiat.

Alte Weseri tuletorn

Weser suubub Põhjamerre Saksa lahe lõunaosas. Põhjameres jaguneb see kaheks haruks, mis kujutavad iidset jõesängi viimase jääaja lõpul. Neid kutsutakse Alte Weser ('vana Weser') ja Neue Weser ('uus Weser'). Need kujutavad endast suuri veeteid laevadele, mis suunduvad Bremerhaveni, Nordenhami ja Bremeni sadamatesse. Alte Weseri tuletorn tähistab Weseri põhjapoolseimat punkti. See tuletorn asendas ajaloolise ja kuulsa Roter Sandi tuletorni 1964. aastal.

Lisajõed

Weseri suurim lisajõgi on Aller, mis ühineb Bremenist lõunas. Weseri ja Werra lisajõed (lähtest suudmeni) on:

Loendi laad:

Weser ja selle lisajõed sinisega, muud jõed halliga

Loend:

Märkimisväärsed linnad

Linnad Weseri ääres Werra ja Fulda ühinemiskohast suudmeni on Hann. Münden, Beverungen, Höxter, Holzminden, Bodenwerder, Hameln, Hessisch Oldendorf, Rinteln, Vlotho, Bad Oeynhausen, Porta Westfalica, Minden, Petershagen, Nienburg, Achim, Bremen, Brake, Nordenham, Bremerhaven.

Kategooriad