Achim on vald ja suurim linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Linna pindala on 68,01 km². 31. detsembril 2017 elas seal 31 834 inimest. Linn asub Weseri paremkaldal, umbes 17 km Verdenist loodes ja 16 km Bremenist kagus.
Achim asub Weseri nõos Urstromtalis. Achimit ümbritsev ala on peamiselt looduslik nõmm.
Ajalugu
Achimit on esmamainitud 1091. aastal nime Arahem all. Bremenist lõunas asuvate Lindeni mägede peamine kõrgustik, mille nõlval vana Arahem asus, oli kultus- ja kohtupidamispaik. Achim oli vanasaksi kohtute kogunemispaik. Kohus kogunes kolm korda aastas.
Kristlikud misjonärid püstitasid Achimisse ristimiskiriku 12. sajandil; see oli Achimi tänapäevase, ürikutes esimest korda 1257. aastal mainitud St. Laurentiuse kiriku eelkäija. Siis kuulus see vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda.
1626. aastast oli Achim vaheldumisi taanlaste ja rootslaste kontrolli all. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi krooniga – selle katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. Seitsmeaastase sõja ajal oli see Prantsusmaa kontrolli all. 1807. aastal annekteeris Bremeni hertsogkonna, sealhulgas Achimi, üürike Vestfaali kuningriik. 1810. aastal annekteeris selle Prantsusmaa. Achimist sai samanimelise kantoni keskus Bouches-du-Weseri departemangus. 1813. aastal anti hertsogkond tagasi Hannoveri kuurvürstkonnale. 1814. aastal ülendati kuurvürstkond Viini kongressilHannoveri kuningriigiks. 1823. aastal liidendas Hannover hertsogkonna reaaluniooni ning hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Achimist, sai Stade regiooni osa.
Rongijaam on Achimis 1847. aastast. Achim asub Bremeni ja Hannoveri vahel.
Achimi raekoda
Tööstus
Achimis asub mitu rahvusvahelist ettevõtet, sealhulgas Vitakraft ja Daybridge International.
