Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993). Ta oli üks Eesti mitmekülgsemaid loodusetundjaid.
Elukäik
Ta lõpetas 1946. aastal Tartu 5. Õhtukeskkooli ja 1951 Tartu Riikliku Ülikooli bioloog-zooloogina. Töötades aastatel 1951–1956 Eesti Põllumajandusülikoolis, omandas Viktor Masing väärtuslikke kogemusi metsanduse ja soode uurimise alal, seal valmis ka 1958. aastal kaitstud kandidaaditöö Ida-Eesti soode kohta. 1956 asus tööle Tartu Ülikooli, kus töötas vanemõpetaja, dotsendi ja professorina. 1969 kaitstud doktoritöö käsitles taimekoosluste struktuuri. 1971 sai professori kutse, alates 1993 oli Tartu Ülikooli emeriitprofessor.[1]
1993. aastast oli Viktor Masing Eesti Teaduste Akadeemia liige biogeograafia alal. Ta kuulus akadeemia bioloogia. geoloogia ja keemia osakonda.
Teadustöö
Viktor Masingu peamisteks uurimisvaldkondadeks olid metsa- ja sooteadus ja biotsönoloogia, aga ta kirjutas uurimusi ka geobotaanika, ornitoloogia, looduskaitse (eriti soode kaitse), maastikuteaduse, linnaökoloogia jm alal. Ökoloogias arendas ta konsortsiumide õpetust. Tema tegevus oli alati suunatud looduse kui terviku mõistmisele ja tänu sellele saavutas ta rahvusvahelise tuntuse.[1]
Viktor Masingust on jäänud nii Eesti kui maailma teadusvaramusse kümneid sageli tsiteeritavaid töid, kirjutiste üldarv ületab 600 piiri.[1] Masing arendas eestikeelset teadusterminoloogiat, eriti botaanika ja ökoloogia alal. Ta oli "Eesti entsüklopeedia" toimetajaid, samuti lasteentsüklopeedia ENEKE peatoimetaja. Tema koostatud on ka "Ökoloogialeksikon" ja ta oli kõrgkooliõpiku "Botaanika" (I 1965, II 1970, III 1979) üks autoreid. Ühtlasi kirjutas ta loodusõpetuslikke ja looduskaitselisi lasteraamatuid, nagu 1986. aastal ilmunud lasteluuleraamat taimedest "Sa vaata vaid".
Suuresti tänu Viktor Masingu tööle moodustati 1981. aastal 30 Eesti sookaitseala.
Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ja botaanika sektsiooni esimees, aastast 1985 ELUSi auliige.
Alates 1996. aastast valitakse tema ettepanekul Eestis igal aastal aasta puu.
Tõlketöö
Masing tõlkis saksa keelest eesti keelde rea etoloogide ja teiste loomade käitumise uurijate (Niko Tinbergen, Konrad Lorenz, Irenäus Eibl-Eibesfeldt, Bernhard Grzimek, Karl von Frisch) töid. Samuti on ta tõlkinud vene keelest paleobotaanilist (Sergei Meien) ja maastikuteaduslikku (Boriss Rodoman) kirjandust.
Isiklikku
Viktor Masing oli abielus Linda Pootsiga. Tema poeg on zooloog Matti Masing ja tütar arst Tiiu Märtson.[4]
Viktor Masing on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.
