Jaanus Paal (sündinud 16. septembril 1947 Urvaste vallas Võrumaal) on eesti botaanik.[1]
Ta on lõpetanud 1966. aastal Tartu Kaugõppekeskkooli, 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õppis bioloogiaosakonnas) ja 1982. aastal NSV Liidu TA V. L. Komarovi nimelise Botaanika Instituudi kaugõppeaspirantuuri. Bioloogiakandidaat (1983, TRÜ), väitekiri "Дискретность и непрерывность растительности средней тайги (на примере напочвенного покрова заповедника "Кивач").
Ta on töötanud aastatel 1975–1983 Karjalas Kivatši looduskaitseala vanemteadurina, 1983–1986 Tooma Soojaama juhatajana, 1986–1991 ZBI vanemteadurina, 1991–1992 botaanika ja mükoloogia osakonnajuhatajana, 1992–1993 teadusdirektorina, 1992–2002 Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi korralise professorina, 1994–1997 ühtlasi instituudi juhatajana, 2002–2014 erakorralise professorina ja 2004–2017 ka vanemteadurina.
Peamised loengukursused: Eesti taimestik ja taimkate, taimekoosluste struktuur ja dünaamika, teadustöö alused bioloogidele.[1]
Uurimisvaldkond: taimekoosluste struktuur, ökoloogia, klassifikatsioon ja kaitse; bioloogia mitmekesisus, taimesüstemaatika. Olnud teadusekspeditsioonidel Tuvas (1972), Baikali ümbruses (1987), Kamtšatkal (1985), Magadanis (1987), Sahhalinil (1990), Taimõril (2003, 2004).
Aastatel 1991–1994 töötas periooditi Norra Looduse Uurimise Instituudis Trondheimis, kus osales Eesti-Norra ühisprojektis "Effects of nitrogen to alpine heath" ja veel mitmes projektis, sh "Estonian Wetlands Conservation and Management Strategy" ("Eesti märgalade inventeerimine") ja "Estonian Natura 2000" ("Eesti Natura 2000").
Ajakirjade Latvijas Vegetacija, Botanica Lithuanica ja Eesti TA Toimetiste bioloogiaseeria kolleegiumi liige.
Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Soode Kaitse Grupi ja LUS-i liige.
Üle 70 teadustrükise, sh 7 monograafia autor või kaasautor.[1]
Jaanus Paal on abielus Taimi Paaliga.[1]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.