Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1918–1936 | |
Valitsusvorm | Totalitarism |
---|---|
Jakov Sverdlov | |
Pealinn | Moskva |
Pindala | 17 075 000 |
Peamised keeled | vene keel |
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937. aasta Vene NFSV konstitutsiooni vastuvõtmiseni, mille kohaselt 1922. aastal NSV Liidu haldusüksuseks (liiduvabariigiks) muudetud Venemaa nimeks sai Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (Vene NFSV).
Venemaa SFNV sai riigi ametlikuks nimeks III Ülevenemaalisel Nõukogude kongressil 10. jaanuaril 1918 vastu võetud ja 19. juulil jõustunud Venemaa SFNV Konstitutsiooni järgi. Venemaa SFNV pealinn oli kuni 11. märtsini 1918 Petrograd, kui Rahvakomissaride Nõukogu ja nõukogude valitsusasutused evakueeriti Moskvasse, mis jäigi Venemaa SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu pealinnaks.
V Ülevenemaalise Nõukogude kongressi poolt 10. juulil 1918 vastu võetud I Vene SFNV konstitutsioonile oli Vene SFNV kõrgeimaks esindus- ja seadusandlik võimuks Ülevenemaaline Nõukogude Kongress, kuhu valiti esindajad erinevatest nõukogudest ja ametiliitudest.
Nõukogude kongresside vahelisel ajal oli alaliseks kõrgemaks esindusorganiks Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja selle Presiidium. Ülevenemaalise Kesktäitevkomiteel oli õigus vastu võtta dekreete(seadusi), muuta või keelata Vene SFNV Rahvasaadikute Nõukogu dekreete või määrusi, ametisse nimetada või kõrvaldada Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu tervikuna või üksikuid rahvakomissare[1].
Täidesaatvateks võimuorganiteks olid: Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu, määratud rahvakomissarid ja nende poolt juhitavad Vene SFNV rahvakomissariaadid.
Vene SFNV relvajõudude Punaarmee juhtorganiks oli ÜK(b)P poliitilise juhtkonna poolt 8. mail 1918, moodustatud Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Ülevenemaaline Peastaap, sõjalise tegevuse planeerimise asutusena ja sellest 1919. aastal eraldatud Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu Välistaap sõjategevuse operatiivse keskasutusena. Ülevenemaalist Peastaapi juhtis Sõjanõukogu, kuhu kuulusid staabiülem ja poliitilised komissarid. Sõjanõukogu teostatas kontrolli ÜP tegevuse üle ning allus otse Nõukogude Venemaa sõjaasjade rahvakomissarile ja alates 6. septembrist 1918 Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule, mille juhiks oli sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski.
|
|
|
30. detsember 1922 Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmed olid: