Vello Paatsi (30. september 1948 Tartu – 28. detsember 2015) oli eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane.^[1]

Vello Paatsi oli töölise poeg.^[1]

Lõpetas 1967. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafiaosakonna.

Geograafiamagister 1993 (Tartu Ülikool), väitekiri "Eestlase geograafiline silmaring ja geograafia õpetamise algus (kuni 1850. aastani)". Ph.D. (kasvatusteadused, 2003, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918)".

Oli 1973–1978 Eesti Põllumajanduse Akadeemia filosoofiakateedri nooremteadur, 1978–1989 ajakirja Eesti Loodus osakonnatoimetaja, 1989–1992 Tartumaa Muuseumi vanemteadur, ühtlasi 1990–1992 Tartu Ülikooli kultuurikateedri vanemõpetaja, 1992–2001 kultuurikeskuse lektor, 2002–2004 Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi teadur, 2004– vanemteadur.

Luges õppejõuna eesti vanemat kultuurilugu, kultuuriloo allikaid, kunstiõpetuse, geograafia ja bioloogia ajalugu Eestis.^[1]

Uuris Eesti maastikulise liigestuse käsitlusi ja vanema perioodi kultuurilugu, samuti loodusteaduste õpetamise ajalugu. Avaldas kirjutisi J. G. Granö, J. Kentsi, E. Markuse, Johann Voldemar Jannseni, Carl Robert Jakobsoni, Johann Heinrich Rosenplänteri jt tuntud geograafide ja kultuuritegelaste kohta. Osales ekspeditsioonidel Altais, Taimõri poolsaarel ja Kaug-Idas. EGS-i, LUS-i, Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsi liige.^[1]

Üle 50 teadustrükise ja 150 aimeartikli.^[1]

• Mida teha Fabian Gottlieb v Bellingshauseniga? Eesti Loodus (1980) 10
• J. G. Granö Tartu Ülikoolis (kaasautor A. Paatsi). Eesti Loodus (1982) 6
• Looduskaitseline kasvatus eesti rahvakoolis (kuni 1917. aastani). // Looduskaitse ja ökoloogiline kasvatus Eestis. Tallinn 1990
• Kooliraamatute loendus 1843. aastal Tartu- ja Võrumaal. Tallinn 1991
• Maastikulised liigestused kooligeograafias 1917–1944. Tartu 1995
• Johannes Gabriel Granö Virossa. Salo, 1997 (II trükk 2000, Turu)
• Veel üks Peterson eesti vanemasse luuleilma (kaasautor S. Nagelmaa). Akadeemia (1998) 9
• Eestikeelsed maakardid kuni 1940. aastani (kaasautor). Tartu 1999
• The 20th century milestones of Estonian geography (kaasautor A. Raukas). Estonia: geographical studies. Tallinn 2000
• Geoteadustest Eestis 20. sajandil (kaasautor A. Raukas). EGS-i aastaraamat (2001) 33
• Kas Jannsen oli ostetav? Keel ja Kirjandus (2001) 5
• Täiendusi Johann Heinrich Rosenplänteri eluloole. Keel ja Kirjandus (2002) 11
• Raamat Tartu- ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel I–II. // Paar sammukest XX, XXII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (2003, 2006)
• Pilk Jakobsonide perekonnalukku. Keel ja Kirjandus (2005) 4

• 2001 – ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia
• 2004 – kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi teaduspreemia
• 2015 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (koos Kristi Paatsiga, artikliauhind: Jaan Jõgever tsensori ja inimesena (Akadeemia 2015, nr 12 ja 2016, nr 1))

• Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995. Käsikiri. Lk 122
• Eesti entsüklopeedia 14. Lk 350
• Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (1995). Lk 243; (2005). Lk 75–176
• Õpetajate Leht, 12. märts 1999

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
• Vello Paatsi Eesti Teadusinfosüsteemis

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.