Salmanassar V (akadi: Šulmanu-ašarid; heebrea: שַׁלְמַנְאֶסֶר; kreeka: Σαλαμανασσαρ; ladina: Salmanasar) oli Assüüria kuningas aastatel 726 kuni 722 eKr.[1]
Nii Salmanassarist endast kui tema valitsusajast on allikate puudumisel teada võrdlemisi vähe.[2] Babüloonia kuningate loend A annab Tiglat-pileser III (ehk Pulu) järglaseks Ululai, kes 25. Tebet 'il 726[3] eKr Assüüria troonile tõustes Salmanassar V omale trooninimeks võttis.[4]
Salmanassar V suurim saavutus oli Samaaria (Iisrael) vallutamine.[5] Teine Kuningate Raamat kirjeldab kuidas Salmanassar V Iisraeli kuninga Hoosea vangistas, kolm aastat Samaariat piiras ja selle elanikud küüditas, “pannes nad elama Halahhi, Haabori jõe äärde Goosanisse, ja meedlaste linnadesse”.[6] Samaaria linnadesse asustati seevastu ümber inimesed “Paabelist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist.”[7] Samaaria langemisega muutus Iisraeli kuningriik Assüüria provintsiks.[8]
Otsese Assüüria võimu all jätkas ka Babüloonia – Salmanassar V istus korraga nii Assüüria kui Babüloonia troonil.[9] Vaatamata laialt levinud arvamusele, et Salmanassari ametlik nimi Babüloonia kuningana oli varem mainitud Ululai, ei ole selle väite õigsus kinnitust leidnud.[10]
722 eKr kaotas Salamanassar revolutsiooni käigus trooni Sargon II-le. Sargoni väitel põhjustas ülestõusu Salmanassari otsus kehtestada maksud seni vabale linnadele Assurile ja Harranile.[11] Lisaks on tõenäoline, et Assüüria-vastased meeleolud jätkusid Babüloonias, mille lõunaosas (Bit-Adini) Salmanassar oli seetõttu sunnitud läbi viima küüditamisi.[12]
Lisaks Samaaria vallutamisele omistab Josephus Salmanassarile viis aastat kestnud Tüürose piiramise.[13]