Reieluu (ladina keeles os femoris) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme proksimaalne luu. Reieluu liigestub ülalt puusaluuga, moodustades puusaliigese, ja alt sääre luude ning põlvekedraga, moodustades põlveliigese.[1]
Inimese luustikus on reieluu suurim ja jämedaim luu. See on ka ainus luu inimese reies.
Reieluu ehituses saab eristada kolme piirkonda: ülemine ja alumine ots ning reieluukeha.
Proksimaalselt paiknevad reieluul pea, kael ja kaks pöörlat. Reieluupea on sile ja suuremas ulatuses kerapinnaline. Reieluukael ühendab pead ülejäänud kehaga ja selle kõrval paiknevad suur ja väike pöörel, mis on kinnituskohtadeks mitmele lihasele.
Reieluukeha on silinderjas ja inimese püstasendi tõttu veidi ettepoole kumerdunud. Mõlemad reieluud on altpoolt vastasjala poole kaldu, kusjuures naiste laiema vaagna tõttu on neil esinev kaldenurk suurem kui meestel. Reieluu tagapinnal kulgeb karejoon, mille mokad ülevalt ja alt lahknevad.
Distaalselt asetsevad reiel kaks põnta. Mediaalne ehk keskmine põnt on reieluu põikiasendi tõttu suurema ehitusega. Mõlemal põndal esinevad liigespinnad põlveliigese moodustamiseks.
Eakamatel inimestel esineb kukkumisel suurem võimalus reieluukaela murruks.[2] Eestis põhjustavad reieluukaela murrust tulenevad tüsistused vanemas eagrupis varajast surma ligikaudu neljandikul kogu juhtudest.[3]
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)