Mossad (heebrea keeles המוסד למודיעין ולתפקידים מיוחדים, HaMosad LeModi'in u-LeTafkidim Meyẖadim, eesti keeles Vastuluure ja Erioperatsioonide Instituut) on Iisraeli luureagentuur, mis vastutab informatsiooni kogumise, vastuterrorismi ja salaoperatsioonide eest välismaal. See on üks mitmetest Iisraeli luureühendusse kuuluvatest teabehankeagentuuridest (Amani ja Šin Beti kõrval), kuid selle juhataja vastutab ainult peaministri ees. Tuntumad välismaised analoogid on CIA USA-s ja MI6 Suurbritannias.

Juhid ja organisatsioon

Mossadi juhid

Mossadi tegevuse juhiks on direktor, juhtkonda kuuluvad veel direktori asetäitjad. Mossadi direktor kuulub Iisraeli luureühenduse juhtide komiteesse "Varash" ning allub otse Iisraeli peaministrile. Juhtkonna tegevust toetavad haldus- ja tugiteenistused

Mossadi direktorid:

• Re'uven Shilo'aẖ, 1951–1952
• Iser Har'el, 1952–1963
• Me'ir Amit, 1963–1968
• Tsvi Zamir, 1968–1974
• Yitzhak Hofi, 1974–1982
• Naẖum Admoni, 1982–1990
• Shabtai Shavit, 1990–1996
• Dani Yatom, 1996–1998
• Efrayim HaLevi, 1998–2002
• Me'ir Dagan, 2002–2010
• Tamir Pardo, 2011–2016

​Joseph (Yossi) Cohen 2016–

Mossadi peakorter asub Tel Avivis, organisatsiooni kuulub ligikaudu 1200 kaastöötajat^[viide?] ja see koosneb 8 valitsusest:

• Operatiivplaneerimise ja koordinatsioonivalitsus tegeleb luureinfo hankimisega ja on kõige suurema isikkoosseisuga, omab ka regionaalseid esindusi välisriikides, sh Iisraeli välisesinduste "katte all". Põhiresidentuurid Roomas ja Londonis;
• Araabia terrorismi vastane valitsus (PAHA), info kogumine ja analüüs araabia terroriorganisatsioonide kohta;
• Informatsiooni ja analüüsi valitsus (NAKA), tegeleb kogutud informatsiooni analüüsi ja riigi juhtkonnale soovituste väljatöötamisega;
• Poliitiliste aktsioonide ja välisriikide eriteenistustega suhtluse valitsus suhtleb välismaiste sõbralike riikide luureagentuuridega ja tegeleb riikidega, kellega Iisraelil pole normaalseid diplomaatilisi suhteid. Tegeleb ka Iisraeli-poolse relvakaubandusega, valitsuse esindajad töötavad Iisraeli välisesinduste "katte all";
• Spetsiaal- ehk erioperatsioonide valitsus (Metsada') viib läbi atentaate, sabotaaži ja sõjaväelisi operatsioone.
  • Eriotstarbeline diversiooniüksus Kidon («Tääk») tegeleb terroristide füüsilise likvideerimisega. Kidoni koosseisu kuulub 3 gruppi, milles on 12 liiget;
• Psühholoogise sõja ja desinformatsiooniaktsioonide valitsus LAP (Loẖama Psikhologit) tegeleb propaganda ja valeinfo söötmisega vaenlastele.
• Uuringute valitsus tegeleb informatsiooni töötlemisega ja koostab regulaarseid ülevaateid riigi juhtkonnale olukorrast maailma eri regioonides, mis on vajalik otsuste vastuvõtmiseks. Valitsus on jaotatud 15 regionaalseks allosakonnaks, erilist tähelepanu pööratakse Lähis-ida regioonile. Valitsuse koosseisus on ka grupp, mis tegeleb tuumapommiküsimustega;
• Tehnoloogiaosakond on vastutav uute tehnoloogiate väljatöötamise eest kasutamiseks Mossadi operatsioonides.
• Operatiivtehniline valitsus tegeleb teabehanke materiaal-tehnilise kindlustamisega, tehniliste vahendite väljatöötamisega. Valitsusse kuuluvad kolm allosakonda: operatiivtehnika, video- ja fotosalvestuste ja ruumidesse varjatud sisenemise osakond.
  • TTV alla kuulub ka sideluureosakond Elektroonilise luure allosakond, mis tegeleb infokogumisega salajase pealtkuulamise teel;

Haldus ja tugiteenistused

• Kaadrite- ja finantsvalitsus;
• Õppevalitsus tegeleb Mossadi töötajate ja agentide väljaõppega. Valitsuse koosseisus on ka Mossadi Akadeemia, milles on õppejõududeks ainult Mossadi tegevametnikud.

Mossadi koosseisus on ka välismaal tegutsev vastuluureüksus ja väike endiste Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolel inimsusvastastes kuritegudes süüdistatavate tagaotsimisega tegelev grupp.

Mossad on tsiviilagentuur ning ei kasuta sõjaväelisi auastmeid, kuigi suurem osa personalist on teeninud Iisraeli Kaitseväes osana kohustuslikust sõjaväeteenistusest, paljud neist ohvitseridena.

Ajalugu

Mossad loodi 1949. aasta detsembris Re'uven Shilo'aẖ ettepanekul, peaminister David Ben-Guriyyoni nõusolekul. Shilo'aẖ tahtis luua Iisraeli keskset organit koordineerimaks ja täiustamaks koostööd olemasolevate luureüksuste vahel. 1951. aasta märtsis Mossad reorganiseeriti ja muudeti peaministrikabineti osaks, allutades selle otseselt peaministrile. Praegust töötajate hulka hinnatakse ligikaudu 1200 inimesele.

Operatsioonid

Mossadi tegutsemisaastate jooksul läbi viidud operatsioonid on Mossadile toonud reputatsiooni väga eduka ja efektiivse luureagentuurina. Sealhulgas on eesmärkide saavutamiseks kasutatud ka inimrööve ja atentaate.

Õnnestunud operatsioonid

• 1956. aastal Nikita Hruštšovi poolt XX Kongressil peetud kõne "Isikukultusest ja selle tagajärgedest" toimetamine CIA-le.
• 1960. aastal sõjakuritegudes kahtlustatud ja hiljem süüdi mõistetud Adolf Eichmanni leidmine ja röövimine. 1960. aastal avastas Mossad, et Eichmann elas Argentinas Ricardo Klementi nime all. Eichmann tabati 4. mail 1960 salaoperatsiooni käigus ja toimetati Iisraeli, kus ta mõisteti süüdi ja hukati.
• Prantsuse hävitaja Mirage III plaanide omandamine, mis viis Kfiri loomiseni 1960. aastatel.
• Spioon Wolfgang Lotzi missiooni koordineerimine Egiptuses aastatel 1957–1965
• Spioon Eli Coheni missiooni koordineerimine Süürias aastatel 1964–1965
• 1965. aastal Herberts Cukursi kõrvaldamine Uruguays. Lätlased peavad Cukursit rahvuskangelaseks, Mossad pidas teda aga vastutavaks 30 000 juudi mõrvamise eest.
• Iraagi piloodi Munir Redfa pere ületoomise abistamine Iraagist; Redfa oli Iraagi lennukipiloot, kes lendas oma hävitajaga Mig-21 Iisraeli.
• Võimaldas luureinformatsiooni Egiptuse õhujõudude kohta, operatsioon Fookuse (Kuuepäevase sõja avarünnaku) läbiviimiseks.
• 5 sõjalaeva väljatoimetamine Prantsuse laevatehasest Cherbourg'ist, mille eest Iisrael oli tasunud, kuid relvaembargo tõttu 1969. aastal ei antud neid üle.
• 1972. aastal Münchenis mõrvatud Iisraeli sportlaste eest kättemaksutapmised terroriorganisatsiooni Must September liikmete suhtes.
• Luureandmed Operatsioon Entebbe edukaks läbiviimiseks 1976. aastal.
• 1978. aastal atentaat PFLP ja PFLP-EO liidrile Wadie Haddadile.
• 1979. aastal As-Sa'iqa liidri Zuhayr Muhsini atentaat.
• 1981. aastal luureandmete kogumine Iraagi tuumareaktori Osirak kohta, millele järgnes selle hävitamine Iisraeli õhujõudude poolt.
• 1984. aastal operatsioon Moosese läbiviimise abistamine.
• 1986. aastal Iisraeli tuumaprogrammiga seonduvate riigisaladuste avalikustaja Mordekhay Vanunu röövimine Itaalias. Vanunu tabati 30. septembril 1986 salaoperatsiooni käigus ja toimetati Iisraeli.
• Tunise reidi läbiviimine 1988. aastal.
• 1990. aastal Araabia riikide jaoks tuumaprogrammis töötava Kanada teadlase Gerald Bulli tapmine.
• 1995. aastal, atentaat Fathi Shqaqile.
• 2004. aastal Izz El-Deen Sheikh Khalili atentaat.
• 2010. aastal Ḩamāsi sõjalise tiiva "Izz ad-Din al-Qassam Brigaadid" juhi Mahmoud al-Mabhouh atentaat Dubais, Araabia Ühendemiraatides;

Ebaõnnestunud operatsioonid

• Juulis 1973 tapeti Ahmed Bouchiki samal ajal, kui ta jalutas oma raseda naisega. Teda peeti eksikombel Ali Hassan Salameh'iks, üheks Musta Septembri liidritest, mis oli vastutav Müncheni mõrvade eest. Kuus Mossadi agenti vahistati ning juhtumit tunti Lillehammeri afääri nime all.
• Ḩamāsi aktivisti Khaled Mashali atentaat 1997. aastal Ammanis, mil mürgi süstimise käigus tabati kaks Mossadi agenti Jordaanias. Agentide vabastamiseks oli Iisrael sunnitud andma vastumürki ja vabastama ligikaudu 70 palestiinlasest vangi, nende seas ka Ḩamāsi tollane liider šeik Aḥmad Yāsīn. Märtsis 2004, 7 aastat pärast vabastamist, tapeti Yāsīn Iisraeli õhurünnaku käigus.
• Juulis 2004 kehtestas Uus-Meremaa valitsus Iisraeli suhtes diplomaatilised sanktsioonid intsidendi tõttu, milles kaks iisraellast, Uri'el Kelman ja Eli Kara (kes oletatavasti töötasid Mossadis), proovisid hankida Uus-Meremaa passe, eelnevalt omandades puudega mehe identiteedi. Iisraeli välisminister Silvan Shalom vabandas hiljem nende eest. Uus-Meremaa tühistas veel mõned passid, mille kohta usuti, et Iisraeli agendid on need omandanud.[1] Kelman ja Kara istusid poole oma kuuekuulisest karistusest ja pärast vabastamist saadeti nad maalt välja. Usuti, et iisraellane Ze'ev Barkan ja uusmeremaalane David Reznick olid selles afääris osalised, kuid nad jõudsid maalt lahkuda.

Mossadi töötajad

Ehkki Mossadis töötavate isikute andmed on riigisaladus, on hiljem avaldanud oma kuulumisest Mossadi Iisraeli silmapaistvad riigitegelased:

• Tsipi Livni, Iisraeli välisminister;
• Ashraf Marwan

Vaata ka

• Operatsioon Teemant

Viited

Välislingid

• Ametlik koduleht
• GlobalSecurity.org sissekanne Mossadi kohta
• JewishVirtualLibrary.org sissekanne Mossadi kohta
• Iisraeli rabi: seks vaenlasega riigi heaks on kiiduväärt, www.DELFI.ee, 5. oktoober 2010