Kompressor (lad compressio 'kokkusurumine') on mootori võllilt/väntvõllilt (mehaaniliselt) käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks. Kokkusurumise ehk komprimeerimisega suureneb gaasi rõhk, millega kaasneb adiabaatiline temperatuuri tõus. Kompressori ajamiks (käitavaks jõuallikaks) on tavaliselt elektrimootor, sisepõlemismootor või turbiin. Gaasi komprimeerimise tehnika tugineb samadele tööpõhimõtetele, mida rakendatakse pumpades (aine teisaldamise seadmetes).

Parameetrid

Kolbkomressori tööpõhimõte
Kruvikompressori rootorid
Telgkompressor labamasin
Kolbkompressor koos suruõhumahutiga
Külmiku kompressor

Kompressorite peamised iseloomustussuurused SI ühikutes:

Kompressorite liigitus

Tööpõhimõtte järgi (laiemalt levinud tüübid):

Väljuva gaasi rõhu järgi:

Suure töörõhu saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kompressoreid.

Tootlikkuse järgi:

Õhukompressorid

Suruõhu saamiseks (õhu komprimeerimiseks) kasutatakse peamiselt kolb- ja kruvikompressoreid.

Suruõhku kasutatakse suruõhutööriistade käitamiseks (naela- ja klambripüstolid, mutrikeerajad, lihvijad), värvi- ja lakipihustites, rehvide täitmiseks, pindade puhastamiseks jm.

Õhukompressorite põhiparameetrid (praktikas kasutatavates ühikutes):

Madala müratasemega on kruvikompressorid. Labori kompressorid võivad olla eriti vaiksed ja mitmed neist on ka saadaval koos tõhusate filtreerimis- ja kuivatussüsteemidega.

Vaata ka

Viited

  1. ENE 4. köide, 1989
  2. "Kompressor" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2004. Vaadatud 21. märtsil 2017.

Välislingid