Kompleksujumine on kombinatsioon neljast erinevast ujumisstiilist - liblikas, seliliujumises, rinnuliujumises ja vabastiilis - üheks võistluseks. See võistlus on kas ühe ujuja individuaalne kompleksujumine või nelja ujuja kompleks teateujumine.
Kompleksujumine on kombinatsioon neljast erinevast ujumisstiilist - liblikas, seliliujumises, rinnuliujumises ja vabastiilis - üheks võistluseks. See võistlus on kas ühe ujuja individuaalne kompleksujumine või nelja ujuja kompleks teateujumine.
Individuaalne kompleksujumine koosneb 1 ujuja poolt läbitavatest nelja ujumiststiili samapikkadest distantsidest.
Individuaalses kompleksujumises võistlevad, nii mehed kui naised. Võistlused on piiratud sellega, et iga distants peab koosnema kas basseini neljast pikkusest (100 meetrit) või nelja pikkuse kordudes (200 või 400 meetrit), nii et ükski stiil ei tohi olla erineva pikkusega. Sõltumata üksiku stiili pikkusest, moodustab iga stiil veerandi distantsi kogupikkusest.
Individuaalse kompleksujumise ujumise tehnika ei erine palju nelja stiili jaoks eraldi stiilide tehnikast. Peamine erinevus on pöördetehnika, mida on vaja üleminekul ühelt stiililt järgmisele. Iga stiil tuleb ujuda vastavalt selle vahemaa stiilireeglitele.
Liblikujumise osa tuleb lõpetada nii, et mõlemad käed puudutavad seina samal ajal, kuid seinast tuleb jätkata seliliujmisega. Ujujad võivad seda teha nii, et pärast mõlema käega seina puudutamist tõmbavad põlved oma keha alla ja pööravad seejärel selga tahapoole või lükkavad ühe käe taha ja pööravad selga ümber käe küljele. Esimese meetodi pöörde ajal käsi ei sirutata, vaid hoitakse pigem kätega keha lähedal, mõni sentimeeter rinna ees. See vähendab pöördemomenti ja võimaldab kiiremat pööret. Tagurpidi liikudes vajub ujuja vee alla. Seejärel surub ujuja mõlema jalaga seinast eemale ja alustab selili veealust faasi, tavaliselt delfiinistiili kuni 15 m enne kui ujutakse pinnale ja jätkatakse seliliujumist.
Seliliujumise osa peab lõppema seina puudutamisega selili ujudes.