Õppuse eesmärk on kokku harjutada 1. jalaväebrigaadi üksusi ja allüksusi, mis muul ajal paiknevad ja treenivad eri asukohtades. Peamine rõhk on jalaväepataljoni tegevusel, mille ajateenijatest sõdurid arvatakse pärast õppust reservi. Lahingutegevusse on kaasatud ka suurtükivägi, pioneerivägi ja õhutõrje. Üksused harjutavad viivitus-, kaitse- ja ründelahingut.
Osalejad
Tavaliselt osaleb õppusel 2000–4000 kaadrikaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast ning ametnikku. Vastutegevust teeb üldjuhul Scoutspataljon. 2011. aasta Kevadtormil viisid vastutegevust läbi Scoutspataljon ja Läti jalaväebrigaadi 2. pataljoni kompanii, samuti Eesti õhuvägi.
Kuueteistkümnendal õppusel Kevadtorm 2019 osales üle 9000 kaitseväelase. Õppusel osalesid nii maavägi, õhuvägi kui ka merevägi. Kaasatud olid 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja kaitseliidu üksused. Koostööd harjutasid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kohalikud omavalitsused[4]. Kevadtormil osalesid ka NATO lahingugrupi ning õppuse ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.
Plaani kohaselt harjutasid Kevadtormil osalevad üksused ja allüksused omavahelist koostööd lahinguülesannete täitmisel. Õppus oli jaotatud kahte etappi. 25.–30. aprillini toimus väliõppus, mille käigus mängiti läbi etteantud taktikaline olukord. 1.–8. maini toimus keskpolügoonil üksuste lahinglaskmised, kus treeniti peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd lahinguolukorras.
