Juhan Vaabel (ka Johan Vaabel; 26. august 1899 Karksi vald, Pärnumaa – 10. aprill 1971 Tallinn) oli eesti majandusteadlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).[viide?]
Ta omandas alghariduse Karksi valla- ja kihelkonnakoolis, lõpetas aastal 1919 Tartu Kommertskooli. Ta võttis osa Vabadussõjast; aastal 1924 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna I järgu diplomiga, ta oli EÜS Ühendus liige.
Ta oli aastatel 1924–1929 Tartu Ülikooli teaduslikuks stipendiaadiks Tartus, Prahas ja Pariisis ning aastatel 1935 ja 1937 Rockefelleri stipendiaadiks Genfis. Ta kaitses aastal 1930 Tartu Ülikoolis mag. jur. ja aastal 1934 dr. jur. väitekirja.
Vaabel oli aastatel 1929–1935 Majandusministeeriumi rahandusnõunik, peasekretär ja rahandusosakonna direktor; aastatel 1932 [1]–1935 oli ta majandusministri abi, aastatel 1936–1939 majandusministri rahandusnõunik. Ühtlasi oli ta aastatel 1931–1935 ja 1937–1939 Tartu Ülikooli finantsõiguse õppeülesande täitja (olles aastast 1934 erakorraline ja aastast 1939 korraline professor).
19. juulist 3. oktoobrini 1940 oli ta Eesti Panga president.
Aastatel 1940–1941 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli krediidi ja finantsmajanduse kateedri juhataja ja professor, alates 29. maist 1941 oli ta ka majandusteaduskonna dekaan; ühtlasi oli ta ka Eesti NSV Rahanduse rahvakomissari asetäitja.
Pärast sõja algust evakueerus ta NSV Liidu tagalasse, kus ta aastatel 1941–1942 töötas NSV Liidu Riigipanga Saraatovi kontori vaneminspektorina. Aastatel 1942–1947 oli ta Eesti NSV rahanduse rahvakomissari asetäitja.
Aastatel 1944–1964 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi alul rahanduse ja krediidi kateedris, hiljem statistika ja raamatupidamise kateedris professor, aastatel 1944–1949, 1953–1954 ja 1958–1964 oli ta kateedrijuhataja; aastatel 1957–1960 oli ta kaugõppeteaduskonna dekaan. 1950ndate alguses oli ta lühikest aega TRÜ haldusõiguse kateedri juhataja.
Aastal 1946 sai ta ENSV TA akadeemikuks õigusteaduse alal. Ta oli aastatel 1946–1951 ja 1964–1968 Eesti NSV Teaduste Akadeemia asepresident. 1951. aastal vallandati ta akadeemia asepresidendi ametist kui kodanlik natsionalist, hiljem õigused taastati.
Tema teadustöö põhisuunad olid finantsõigus ja riigi maksundusõigus, avaldanud neil teemadel publikatsioone.