Eestimaa alammaakohus
Estländisches Niederlandgericht
Asutatud 1617
Tegevuse lõpetanud 1889
Tüüp seisuslik kohtuvõim
Peakorter Toompea, Tallinn
Asukoht Eestimaa rüütelkonna hoones Tallinnas Toompeal
Tegevuspiirkond Eestimaa kubermang
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel vajab toimetamist. (August 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eestimaa alammaakohus (saksa keeles Estländisches Niederlandgericht, vene keeles Эстляндский нидерландгерихт) oli Eestimaa kubermangu madalama astme seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal 1617. aastast[1] kuni ülem- ja alammaakohtu likvideerimiseni Baltimaade 1889. aasta justiitsreformi käigus 9. juulil 1889.

Ülesanded ja pädevus, 18. sajand

Eestimaa alammaakohus oli analoogselt Eestimaa ülemmaakohtuga seisuslik kohtuasutus, kuid tegeles õigusemõistmisega väiksemates vaidlusküsimustes ja õigusrikkumistes. Kohtu kompetentsi kuulusid kuni 200 riigitaalri väärtuses asjade arutamine, alates 1724. aastast see vaidlusaluse summa piir kaotati. 1724. aastal anti alammaakohtu pädevusse ka senise maavaeslastekohtu asjaajamine, maavaeslastekohtud aga likvideeriti.

Eestkostekohtuna tegeles alammaakohus:

Kohtukoosseis

Eestimaa alammaakohtu koosseisu kuulusid eesistujana Eestimaa rüütelkonna peamees, liikmeteks meeskohtunikud, adrakohtunikud, assessorid – kokku 14 isikut ning otsustuskvoorumiks oli vajalik vähemalt 7 liikme osavõtt ja allkiri otsusel.

Alammaakohtu istungeid peeti Eestimaa rüütelkonna hoones Tallinnas Toompeal.

Alammaakohtu tegevus, 19. sajand

19. sajandi II poolel koosnes Eestimaa alammaakohus ehk maavaeslastekohus vastavalt 1845. aasta Balti provintsiaalseadustikule (BPS) rüütelkonna peamehest, kolmest meeskohtunikust, kuuest meeskohtu assessorist ja neljast adrakohtunikust kaasistujatena. Alammaakohus arutas vaidlusi ja võlanõudeid, mille väärtus ei ületanud 60 rubla. Kohtule allusid aadlikud, vaimulikud, riigi- ja rüütelkonna ametnikud. Alammaakohus oli ka aadlike ja teiste vabade isikute eestkoste- ja hoolekandekohus.

Apellatsiooniinstantsiks alammaakohtu tegevuse üle oli Eestimaa ülemmaakohus.

Vaata ka

Viited

  1. Friedrich Georg von Bunge, Geschichte des Gerichtswesens und Gerichtverfahrens in Liv-, Est- und Curland., Reval: Franz Kluge 1874. Digitaalselt, seite 168

Välislingid