Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19. sajandil koostatud Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Narva seaduste kodifikatsioon. Seadustik puudutas eelkõige aadlikke, vaimulikke ja linnaelanikkke; talupoegi aga peaaegu üldse mitte[1].
Seadustikust kavatseti välja anda 5 jagu nii saksa kui vene keeles, ent kodifitseeritud kujul avaldati 3 osa[1]:
- I Behörden-Verfassung, Verfassung der Obrigkeiten und Behörden der Gouvernementsverwaltung (1730 §§, sellest §§ 1–3 üldine sissejuhatus) 1846 kubermangu ametiasutuste korraldus
- Einleitung
- Erstes Buch. Von der Verfassung der Behörden in den Ostseegouvernements in Allgemeinen
- Zweites Buch. Verfassungen des Gouvernements Livland
- Drittes Buch. Verfassungen des Gouvernements Esthland
- Viertes Buch. Verfassungen des Gouvernements Kurland
- Fünftes Buch. Verfassungen der Stadt Narva
- II Ständerecht, Ständerecht der Ostseegouvernements (1502 §§), 1846 seisusteõigus
- Allgemeine Bestimmungen
- Erstes Buch. Von dem Adel
- Zweites Buch. Von der Geistlichkeit
- Drittes Buch. Von den Bürgern
- III Privatrecht, Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht (XXXVIII + 4600 §§) 1865 tsiviilseadustik (Balti eraseadus)
- Einleitung
- Erstes Buch. Familienrecht
- Zweites Buch. Sachenrecht
- Drittes Buch. Erbrecht
- Viertes Buch. Recht der Forderungen
- IV Civilprozeß
- V Kriminalprozeß
IV ja V jagu jäid venestamise tõttu ametlikult välja andmata ja Baltimaades kehtestati vastavad Vene seadused.
Iseseisvunud Eesti vabariigis jäi kehtima Balti provintsiaalseadustikust 3. jagu ehk tsiviilseadustik[1].