"Belisario" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole Eduard von Schenki "Belisariuse" (1820) järgi.
Esmaettekanne toimus 4. veebruaril 1836 Veneetsia Teatro La Fenices. Rollide esmaesitajad olid Caroline Ungher (Antonina), Antonietta Vial (Irene), Celestino Salvatori (Belisario), Ignazio Pasini (Alamiro), Amalia Badessi (Eudora), Adone dell’Oro (Eutropio), Saverio Giorgi (Giustiniano), Giovanni Rizzi (Eusebio ja Ottario). Dirigeeris Gaetano Mares.
Komponeeritud ajavahemikul oktoobri lõpp 1835 kuni jaanuar 1836. detsembris 1835 suri Donizetti isa. Ooperi proovid algasid 13. jaanuaril 1836 ehk paar päeva pärast helilooja saabumist Veneetsiasse. Maestro sai "Belisario" eest 8000 franki, mis oli tollal suur raha ja näitas, et Donizettit hinnati.
Esietendus publikule meeldis. Ajakirjandus rõõmustas ja teatas, et Itaalia muusikale on lisatud uus meistriteos. Rõhutati, et tegemist on maestro ühe ilusama muusikaga ooperiga. Eriti nauditav oli ja suurt kiitust pälvis isa ja tütre pagendusse saatmise stseen. Verdi kasutas sama ideed "Luisa Milleris". Kuid Donizetti ise tunnistas, et tema uus teos jäi alla "Lucia di Lammermoorile".
Entusiastlikud fännid saatsid helilooja pärast ooperi lõppu tõrvikute ja muusika saatel koju. Hooaja lõpuni järelejäänud mõne kuu jooksu esitati "Belisariot" veel 28 korda, mis oli erakordne tulemus, arvestades, et esietendus oli alles veebruaris. Erilise austusavaldusena valmis Donizettist ja tema neljast peaosatäitjast medaljonportreedega vasegravüür.
Järgnesid lavastused paljudes Itaalia linnades, samuti Viinis (1836), Madridis (1836 ja 1843), Barcelonas (1837), Lissabonis (1837), Konstantinoopolis (1842), Rio de Janeiros (1844), Santiagos (1855) ja Portos (1855). Siis aga langes ka "Belisario" pikaks ajaks unustusse ning ilmus ooperiteatrite repertuaari alles 1969. aastal Veneetsia Teatro La Fenices. Vaatamata juhuslikele lavastustele siin-seal, ei ole "Belisario" tänapäeval võrreldes teiste Donizetti meistriteostega saavutanud erilist tähelepanu.
Ooper on helisalvestised 1969, 1970, 1981, 1997, 2012 ja 2021. aastal.
Samal temal on kirjutanud ooperid François-André Danican Philidor (1796, lõpetas H.-M. Breton) ja Antonio Perretti (1799).
Tegevus toimub 6. sajandil Bütsantsis ja Mount Emos ning räägib Justinianuse (Giustiniano) kindrali Belisariuse (u 505–565) elust. Belisario saabub koju pärast võidukat sõjaretke bulgaarlaste vastu. Tema abikaasa Antonina aga usub, et mees on tapnud nende poja. Lisaks nendele kahtlustele häirib Belisariot ka asjaolu, et abikaasa on armunud impeeriumi vahikapralisse Eutropiosse. Need seigad sunnivad Antoninat võltsima tõendusmaterjale, nagu kavandaks Belisario Giustiniano tapmist. Kompromiteeritud Belisario saadetakse koos tütre Irenega pagendusse. Tema poeg Alamiro on aga elus ja tuleb isa juurde tagasi. Poeg aitab Giustiniano väed järgmisel sõjakäigul võidule, kuid Belisario saab Bütsantsi kaitstes surmavalt haavata. Enne kui ta sureb, tunnistab Antonina oma süüd, mis kohutab Giustinianot.