Ado Eigi (26. august 1938 Rakvere – 28. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti arhitekt.
"Tal õnnestus aastakümnete jooksul projekteerida Eesti jaoks olulisi maju alates uuest raadiomajast, Haapsalu kultuurimajast ja Kirovi kalurikolhoosi keskuse hoonetest ning lõpetades taasiseseisvunud Eesti paljude uhkete eramutega. 1980. aastatel oli ta vaieldamatult Eesti postmodernismi liidrite seas".[1]
1945–1953 õppis ta Rakvere 1. Algkoolis, keskhariduse sai ta Rakvere 1. Keskkoolis aastatel 1953–1957 ning arhitektuurialase kõrghariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1959–1964.
Abikaasa Niina Eigi (s 1941) on sisearhitekt; tütred Riina Eigi (s 1964) ja Maarja Mikkin (s 1971) on mõlemad sisekujundajad; poeg Tanel Eigi (s 1968) on arhitekt, disainer, kirjastaja ja veiniajakirjanik.