Perpendikulaarstiil, ka perpendikulaarne stiil (inglise keeles Perpendicular style ladinakeelsest sõnast perpendiculum 'nöörlood' või 'püstlood') on inglise gootika stiilisuund, mis valitses 14. sajandi lõpupoolest läbi 15. sajandi ja sujuvalt tuudorstiili lülitatuna isegi 16. sajandi algupooleni. Seda on nimetatud Inglismaa gootika kõige omapärasemaks nähtuseks^[1].

Uusgooti perpendikulaarstiilis, sealhulgas puidust sariklaega, on 19. sajandil ehitatud Westminsteri palee.

Üldised jooned

• Külluslik dekoorirohkus (pinnad on sageli kaetud üleni mingi ornamentidest ja skulptuurkaunistustest võrguga), samas lihtsustunud põhiplaan
• Tihedalt paigutatud roietega täht- ja lehvikvõlvide kasutamine, rikkaliku dekooriga silmapaistvad ripp-päiskivid
• Tiheda ühtlase ehisraamistikuga ja rõhutatud püstpostidega suured aknad
• Üldine vertikaalse tendentsi rõhutamine (sellest on tulnud stiili nimi)
• Vormide nurgelisus (puudub eelneva perioodi dekoreeritud stiili pehmus ja voolavus)
• Vahel rikkalikult kaunistatud puidust sariklaed võlvide asemel^[1]
• 15. sajandi keskpaigas ilmub ehitistesse tuudorkaar

Ehitisi

• Gloucesteri katedraali koor ja Maarja kabel (Lady chapel)
• Canterbury katedraali pikihoone
• Cambridge'i King's College'i kabel
• Henry VII Maarja kabel Westminster Abbeys

Vaata ka

• Leekestiil
• Saksa erigootika

Viited