Konletateor binon teorod matematik konletas, kels magons grupis yegas nedabinotik. Keninükon suemodis balugik aldelik penüdugöl in stabajul: grups yegas, binets grupas at ed i dutöf lü grups at. Ma fomims matematik atimik mödikum, konletateor labükon püki, in kel yegs matematik pabepenons. Binon (kobü tikav e predikatakalkulav) bal stabas xiomik matemata , dälölo yeges matematik ad pabumön kuratiko de binets nenmiedetik: „konlet“ e „dutöf lü konlet“. Binon ito donajäfüd matemata ed i ziläk jenotagik vestiga matematik.
Ma konletateor balugälik, konlets panüdugons e pasuemons medü suemod - as klülik palelogöl - konletas as yegagrups palelogöl as löls.
In konletateor xiomik, suemods: „konlet“ e „dutöf lü konlet“ pamiedetons nestadöfiko, medü xioms primik semik, kels lisedons e bepenons patöfis onsik. Ma suemam at, konlets e dutöf lü konlets binons suemods staböfik äs püns e liens in geomet ela Eukleides, o. b. no pamiedetons stabü binets votik.
Konletateor hiela Zermelo binon xiomasit pevölföl fa matematan Deutänik Ernst Zermelo.
Konletateor hielas Zermelo e Fraenkel binon xiomasit konletateorik suvüno pageböl, stabü konletateor hiela Zermelo sa läükots hielas Abraham Fraenkel e Thoralf Skolem.
Konletateor hielas von Neumann, Bernays e Gödel binon xiomasit konletateorik pedesinöl ad sümön ad ut elas Zermelo e Fraenkel, labü i välaxiom, ab i labü num no nenfinik xiomas (o. b. nen xiomaskemats).
Stabs Nulik e konletateor siädik binons ans konletateoras no vönaoloveikas, kels pemobons jünu.
Konletateor ninik binon stäänükam konletateora xiomik, kel dasumon bids no vönaoloveiks numas, äs smalikünots.
Fomams distik tikava labons i konletabidis patedik (a. s. konlets nekuratik pö tikav nekuratik).
Konletateor musigik bejäfon gebi diletama yümätik e grupateora pö musig; ab, pläamä gebon konletis finilabik, no labon tefis ko konletateor matematik seimik. Dü degyels lätik tel, musigator ceinöl egebon kuratikumo suemodis konletateora matematik (l. Levin 1987).