Loglan | ||
---|---|---|
Kreat da: | James Cooke Brown | 1955 |
Uso: | ||
Total parleres: | — | |
Kategorie (intentione): | konstrukteti lingue experimental lingue logikal lingue Loglan | |
Kategorie (sources): | li ot maxim ordinari lingues - anglim, Beijing dialekte de chinum, hindi, rusum, spanum, fransum, japanum e germanum | |
Lingue kodes | ||
ISO 639-1: | nulu | |
ISO 639-2: | art | |
ISO/FDIS 639-3: | — | |
Note: Disi pagine pove kontena IFA fonetiki simboles in Unikode. Vida IPA karte por Novial-basat pronuntiatione klefe. |
Loglan es konstrukteti lingue originalim desinat por linguistikal inquesto, partikularim por inquesta li Sapir-Whorf Hipotese. Li lingue blid developa ye 1955 da dr. James Cooke Brown kun eme por fa lingue talim diferanti fro natural lingues ke tes kel lerna lu vud pensa diferantiman si hipotese vud es veri. Loglan es li unesmi ek, e li chefi inspiratione por, li lingues nomat logikal lingues, kel inkluse anke Lojban e Ceqli.
Konstrukteti lingues | |
---|---|
International auxiliari lingues: | |
Adjuvilo · Esperanto · Globasa · Glosa · Idiom Neutral · Ido · Interlingua · Interlingue (Occidental) · Interslavum · Latino sine Flexione · Lingua Franca Nova · Neo · Novial · Romanica · Sona · Volapük | |
Logikal e filosofikal lingues: | |
Ceqli · Ithkuil · Láadan · Loglan · Lojban · Toki Pona · Vorlin | |
Artisti e fiktiv lingues: | |
Brithenig · Klingonum · Lingua Ignota · Lydnevi · Quenya · Sindarin · Talossanum · Wenedyk |