Viirsavi (inglise k varved clay) on liustikuesistes jääjärvedes tekkinud kihiline sete [1]. Viirsavi koosneb heledatest ja tumedatest kihtidest ehk varvidest [2]. Paari moodustavad üks hele ja üks tume kiht [3]. Hele kiht koosneb peamiselt jämedateralisest liivast ja aleuriidist ning tume kiht peeneteralisest materjalist [2]. Kihi paksus on tavaliselt alla 1 mm, kuid võib ulatuda ka mitme sentimeetrini. Mida lähemal kihid mandrijääle asuvad, seda paksemad nad on. Kui liikuda mandriliustikust kaugemale, siis kihtide paksus väheneb. Varvide paksus sõltub ka ilmast ja liustiku sulamiskiirusest. Viirsavi leidub näiteks Balti riikides, Poolas, Saksamaal ja Skandinaavias.[4]
Eesti keelde tuleb sõna "varv" rootsikeelsest sõnast "hvarf", mis tähendab revolutsiooni, kihistumust, ringi. Selle võttis kasutusele Gerard De Geer. Esimest korda esines sõna terminina "hvarfig lera" (kihiline savi) 1862. aastal.[5] Varv ehk aastakiht koosneb heledast ja tumedast kihist. Heledam kiht, mis koosneb jämedamast liivast ja aleuriidist, settis jääjärve põhja suvel, kui mandriliustik sulas kiiremini [1][6]. Lisaks jäi järvevette hõljuma peeneteralisem sete – savi, mis settis talvel. Talvel oli vähem sulavett ja järvepind jääga kaetud, mistõttu vesi liikus vähe. Hooajalisest settimisest tulenevad kihtidele ka nimetused suvekiht ja talvekiht. Varvide paksus sõltub selle aja kliimatingimustest.[6] Kuivemal viirsavil eristuvad varvide värvid paremini [7]. Viirsavi varvipaksusi võrreldakse varvokronoloogia meetodiga, mille loojaks on Gerard De Geer.
Varvid tekivad ainult magedas või kergelt soolakas vees, sest soolases vees on aastaringselt jämedateralisi osakesi. Suure soolasisaldusega vesi muudab savi jämedateraliseks ning seepärast on võimatu kihte eristada. Ülevooluvarvid tekkisid, kui varem settinud viirsavi erodeerus ning peale seda settisid sinna peale uued kihid, mis pole hästi eristatavad. Mida sügavamal uus kiht asub, seda väiksem on seal tera. Ülevooluvarvid on indikaatoriks jääjärvele, mille veetase kõikus märkimisväärselt.[6]
Viirsavi settib jääjärve eri osades erinevalt. Liustiku sulamisel vabaneb materjali kõige enam jääserva juures. Seega settib liustiku ääre lähedal ehk proksimaalses osas peamiselt jämedateraline materjal. Peeneteralisem materjal suundub veekogu keskmise ja distaalse osa poole.[8] Liustikuserva kaugus settimiskohast mõjutab ka varvide ja kihtide paksusi. Mida liustikuservale lähemal settimine toimub, seda paksem kiht tekib. Jääjärve proksimaalses osas settivate suve- ja talvekihtide paksused on erinevad. Suvekiht on märgatavalt paksem kui talvekiht. Jääjärve keskmises osas on suvekihid samuti paksemad võrreldes talvekihtidega, kuid varvide suurused ei kõigu nii palju. Kui võrrelda ülemisi ja alumisi varve, siis ülemistes varvides muutuvad talvekihid suvekihtidest paksemaks. Talvekihi üleminek suvekihile on järsk. Jääjärve distaalses osas on kihtide üleminekud hajusamad ning talvekihid on suvekihtidest märgatavamalt paksemad. Samuti on talvekihi üleminek suvekihile sujuvam. Mida sügavamal asuvad viirsavi varvid, seda paksemad nad on. Selle põhjus on taganev liustikuserv, mille tõttu nihkub ka jääjärve distaalne osa eelneva proksimaalse osa kohale.[9]
Eestis tekkis enamik viirsavist Weichseli jäätumise ajal, kui mandriliustiku serva ette tekkisid suured jääpaisjärved. Viirsavisid esineb Eestis laialdaselt: Lääne-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal, Pärnumaal, põhjarannikul, Alutagusel, Haanja ja Otepää kõrgustikul.[9] Eestis asuvad viirsavid peamiselt moreeni peal [10]. Moreeni ja viirsavi vahele jääb mitmemeetriline üleminekukiht [11]. Lääne-Eesti viirsavide pealispind on lääne ja loode suunas kaldu, sest moreeni pealispind on samas suunas kallutatud [12]. Eesti viirsavi iseloomustab jämedateralise sette väike sisaldus. Eri piirkondade viirsavi koostis on erinev nii suve- kui ka talvekihtides. Põhja-Eestis (klindiesistel aladel) paiknev viirsavi on jämedateraline. Seevastu Lääne-Eesti viirsavi koostis on savikas ja peeneteraline.[9] Eestis tehti esimene varvokronoloogiline uuring 20. sajandi alguses.[12]
Enn-Aavo Pirrus ja Leili Saarse on jaotanud Eestis paiknevad viirsavid kolme gruppi.