![]() |
See artikkel räägib vähiperekonnast; seeneliigi kohta vaata artiklit põleseen. |
Vesikirp | |
---|---|
![]() Daphnia magna, näha on munakobarad | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
Klass |
Lõpusjalgsed Branchiopoda |
Selts |
Vesikirbulised Cladocera |
Sugukond |
Daphniidae |
Perekond |
Vesikirp Daphnia Müller, 1785 |
Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooplanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais.
Enamik vesikirbuliike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2–5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
Nende kehal on eristatav pea, rindmik ja tagakeha. Rindmik asub kahepoolmelises kojas. Paljudel liikidel on koda läbipaistev. Vesikirpude iseloomulikeks elunditeks on liitsilmad, pikad kaheharulised harjastega tagatundlad ja paar tagakeha harjaseid.
Enamikul vesikirpudel on arenenud filtratsiooniaparaat, mistõttu on nad filtreerijad, kuid leidub ka röövloomi. Filtreerijate peatoiduks on ainuraksed vetikad, detriit ja bakterid, laborites on neile edukalt söödetud ka pärmseeni.
Vesikirbud on tähtsad toiduobjektid paljudele suurematele veeorganismidele, näiteks kaladele. Samuti on nad asendamatuks toiduks arvukatele putukavastsetele (näiteks kiilivastsetele) ja ainuõõssete hõimkonda kuuluvatele hüdradele. Seega moodustavad nad veekogus tähtsa toiduahela lüli.
Vesikirpe on kasutatud ka veeseisundi indikaatoritena [viide?].
Alamperekond Daphnia
Alamperekond Hyalodaphnia
Alamperekond Ctenodaphnia