Vesiaeroobika (akvaaeroobika, vesivõimlemine) on kehalise treeningu sooritamine vees.
Vesiaeroobika on aeroobse treeningu vorm. Treeningus osalejad on kas madalas või sügavas vees. Tavaliselt toimub treening muusika saatel. Kasutatavad abivahendid on näiteks vesivõimlemisnuudlid, vesiaeroobika hantlid, jalamansetid, süvaveevööd, kindad.[1]
Vesiaeroobika stiilide hulka kuuluvad süvaveeaeroobika, zumba, vesispinning, vesipoks.
Vesiaeroobika sarnaselt kuiva-maa aeroobikaga keskendub südame-veresoonkonna töö tugevdamisele.[2] Vesiaeroobikas kasutatakse kehalise koormuse suurendamiseks vee füüsikalisi omadusi (inerts, veetakistus, üleslükkejõud, turbulents). Vees toimib üleslükkejõud, kuival maal gravitatsioonijõud.[2]
Pulsisagedus on madalam (kuni 13%) ja koormus jaotub ühtlasemalt eri lihasrühmadele.[1] Keha kaotab rinnuni vees 85–90% kehakaalust, mistõttu vesiaeroobika ajal on pinge liigestele minimaalne, väheneb liigeste põrutus- ja venitusoht. [2]
Klassikakaline vesiaeroobika treening toimub rinnuni ulatuvas vees, abivahenditeks võivad olla jalamansetid, nuudlid, kerged hantlid, kindad. Treenida saab ka ilma ujumisoskuseta.[3]
Treening toimub sügavas vees. Treenimisel kasutatakse spetsiaalset süvavee vööd, põhjaga puudub kontakt.[4] Vöö tõstab inimese püstiasendisse ja hoiab veepinnal.[5]
Treening toimub rinnuni ulatuvas vees, basseinipõhja toetuval jalgrattal.[4]
Vees treenimisele on kohandatud kikkpoksi (kick-boxing) elemendid. Tuntud ka kui aquabox või hydroboxing.[6]
Kombineeritud treeningu käigus treenitakse “treeningujaamades”, kus sooritatakse erisuguseid harjutusi eri vahenditega.[5]
Vesiaeroobika tantsuline treening latiinomuusika saatel.[7]
Kasutatakse joogavõimlemise elemente. Keskendutakse lihaste ja tasakaalu treenimisele. Treening võib toimuda spetsiaalsetel veepinnal ujuvatel mattidel või laudadel.[7]