Presidendi staatus on määratud Venemaa põhiseaduse neljanda peatükiga, mille kohaselt president on Põhiseaduse ning inim- ja kodanikuõiguste ja -vabaduste garant. Põhiseadusega sätestatud korras võtab ta meetmeid riikliku suveräänsuse, sõltumatuse ja terviklikkuse kaitseks ning tagab riigivõimuorganite koordineeritud funktsioneerimise ja vastastikuse toime.
Vastavalt Põhiseadusele ja föderaalseadustele määrab Venemaa president kindlaks riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad ning esindab riigipeana Venemaa riigi sees ja rahvusvahelistes suhetes.
Venemaa president valivad iga kuue aasta tagant Venemaa kodanikud üleüldise võrdse ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kuueks aastaks. Presidendikandidaadiks võib olla vähemalt 35-aastane Venemaa kodanik, kes elab alaliselt Venemaa vähemalt 10 aastat. Üks ja sama isik ei või olla Venemaa presidendi ametikohal üle kahe ametiaja järjest. Venemaa presidendi valimiste täpse korra sätestab föderaalseadus.
Ametisse astumisel annab Venemaa president rahvale järgmise vandetõotuse: "Tõotan Venemaa Föderatsiooni presidendi volituste teostamisel austada ja hoida inim- ja kodanikuõigusi ja -vabadusi, järgida ja kaitsta Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, kaitsta riigi sõltumatust, julgeolekut ja terviklikkust, teenida ustavalt rahvast."
Vandetõotus antakse pidulikus õhkkonnas Föderatsiooninõukogu ning Riigiduuma liikmete ja Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu kohtunike juuresolekul.
Volitused
Vene Föderatsiooni Põhiseaduse neljanda peatüki alusel teostab president järgmisi volitusi:
nimetab Riigiduuma nõusolekul Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimehe;
omab õigust juhatada Venemaa valitsuse istungeid;
teeb otsuse saata Venemaa valitsus erru;
esitab Riigiduumale kandidaadi keskpanga ametikohale, samuti tõstatab Riigiduuma ees küsimuse Keskpanga esimehe vabastamisest oma ametikohalt;
Vene Föderatsiooni Valitsuse esimehe ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimehe asetäitjaid ja föderaalministreid;
esitab Föderatsiooninõukogule kandidaadid konstitutsioonikohtu, ülemkohtu ja kõrgema arbitraažikohtu kohtunike ning peaprokuröri ametikohale, samuti teeb riiginõukogule ettepaneku peaprokuröri ametist vabastamiseks ning nimetab teiste föderaalkohtute kohtunikud;
nimetab ja vabastab Venemaa täievolilisi esindajaid;
nimetab ja vabastab Venemaa relvajõudude kõrgema juhtkonna;
nimetab ja kutsub tagasi Venemaa diplomaatilised esindajad välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides (vastavalt konstitutsiooni nõudmisele võib president need nimetamised teha pärast konsultatsioone Föderaalkogu kodade vastavate komiteede või komisjonidega);
määrab Riigiduuma valimised vastavalt konstitutsioonile ja föderaalseadusele;
saadab konstitutsiooniga ettenähtud juhtudel ja korras Riigiduuma laiali;
määrab föderaalse konstitutsioonilise seadusega sätestatud korras referendumi;
esitab Riigiduumale seaduseelnõusid;
kirjutab alla föderaalseadustele ja kuulutab need välja neljateistkümne päeva jooksul pärast saamist (kui president lükkab neljateistkümne päeva jooksul föderaalseaduse saabumise hetkest selle tagasi, siis Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu vaatavad konstitutsiooniga sätestatud korras selle seaduse uuesti läbi; kui teistkordsel läbivaatamisel kiidetakse seadus Föderatsiooninõukogu liikmete ja Riigiduuma saadikute vähemalt kahe kolmandikuse häältega enamusega varasemas redaktsioonis heaks, siis Venemaa president allkirjastab ja kuulutab selle välja seitsme päeva jooksul;
pöördub Föderaalkogu poole iga-aastaste läkitustega olukorrast riigist ning riigi sise- ja välispoliitika põhisuunadest;
Venemaa president võib kasutada kooskõlastamisprotseduure Venemaa riigivõimu ning Venemaa haldussubjektide võimuorganite vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks (juhul kui kooskõlastatud otsuseni ei jõuta, võib ta vaidluse lahendamise üle anda läbivaatamiseks vastavas kohtus);
Venemaa presidendil on õigus peatada Venemaa haldussubjektide täitevvõimuorganite tegevus;
juhib Venemaa välispoliitikat;
peab läbirääkimisi ja kirjutab alla Venemaa rahvusvahelistele lepingutele;
kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
võtab vastu tema juurde akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirju ja tagasikutsumiskirju;
Venemaa vastase agessiooni või vahetu agressiooniohu korral kehtestab Venemaa president Venemaa territooriumil või selle üksikutes paikades sõjaseisukorra koos viivitamatu teatamisega sellest Föderatsiooninõukogule ja Riigiduumale;
otsustab Venemaa kodakondsuse ja poliitilise varjupaiga andmise küsimused;
autasustab Venemaa riiklike autasudega, annab Venemaa aunimetisi ning kõrgemaid sõjaväeauastmeid ja kõrgemaid eriauastmeid;
annab armu.
Oma volituste teostamise käigus annab Venemaa president välja seadlusi ja korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud Venemaa kogu territooriumil.
