Veebiteenus on standardne viis, kuidas integreerida veebirakendusi interneti protokollide abil, kasutades XML-i, SOAP-i, WSDL-i ja UDDI avatud standardeid. [1]
Veebiteenused on nõrgalt seotud (loosely coupled) arvutiteenus (computing services), mis aitab vähendada ärirakenduste ehitamise keerukust, vähendada kulusid ja soodustada uusi ärimudeleid. Veebiteenused aitavad pääseda juurde erinevatele arvutitele (teenuseosutajatele) olenemata nende platvormist ja keelest.
Kaks peamist veebiteenuse tüüpi:[3]
SOAP (Simple Object Access Protocol) kasutab XML-protokolli. Saadab XML-päringu interneti kaudu, kasutades HTTP-protokolli, ja saab vastuseks XML-i [3]. Et veebiteenuse tarbija teaks, mis teenust kasutada, siis annab veebiteenuse pakkuja välja WSDL-i. WSDL kirjeldab teenuse meetodid, päringu ja vastuse tüübid. Veebiteenuse tarbija saab WSDL-i abil teada, kuidas teenust kasutada ja kus see asub.
REST (REpresentational State Transfer) ei ole standardite ja reeglite kogu, vaid tarkvara arhitektuuri stiil. Teenuseid, mis kasutavad seda arhitektuuri nimetatakse RESTful teenusteks [3]. Kui SOAP keskendub tegevustele, siis REST keskendub ressurssidele. REST paneb ressursid URL-i ja tegevused, mis sellega tehakse sõltuvad transpordi protokollist (HTTP puhul GET, POST, PUT, DELETE,...). REST teenus leiab ressursi URL-i kaudu ja viib läbi tegevused vastavalt transpordi käsule [3]. REST-i failivormingud võivad olla näiteks HTML, XML, Plain Text, PDF, JPEG või JSON [4].