Valeuudis (inglise keeles fake news) tähistab uudist, mis sisaldab võltsitud ja/või eksitavat materjali, kuid mida auditoorium peab tõeseks, kontrollitud faktidega usaldusväärseks uudiseks.[1][2] Just viimane tahk eristab valeuudist libauudisest, libauudise sisu peaks auditooriumile teadaolevalt mitte tõetruu olema, näiteks 1. aprilli uudised, vastavasisulised väljaanded (nt The Onion, Lugejakiri jt) või rubriigid (Ekspressi Kranaat, Rohke Debelaki uudised jt).[3][4][5] Käibel on ka mõiste võltsuudis. Seda eristab valeuudisest tahtlikkus – valeuudis võib sisaldada kogemata valeinformatsiooni, võltsuudis on sihilikult petmiseks või eksitamiseks loodud uudis.[6]
Valeuudiste suurem levik 2010. aastatel on tingitud muuhulgas veebiuudiste suurenenud rollist, mis on ühtlasi muutnud uudiste ilmumise tsükli varasema asemel ööpäevaseks. Nii on ajakirjanikel ja meediatöötajatel surve kiiresti ja palju uudiseid toota, lisanduvad raskused killustatud meediamaastiku ja lugeja hajutatud tähelepanuga. Sel põhjusel kannatab uudise loonute allikakriitilisus, võib koguni juhtuda, et tõlkeartiklit refereeriv autor vahendab libauudist teadmatusest tõe pähe.[7]
Valeuudiste levikul on mitmeid kahjulikke tagajärgi, muuhulgas umbusaldavad meediatarbijad uudiste kvaliteeti, meediat ja ühismeedias levivat infot.[8] Lisaks võib sage kokkupuude valeuudistega ühiskonna moraalseid väärtusi ümber kujundada, inimesed valetamise suhtes tolerantsemaks muuta.[9]