Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.[1]
Suuraju paikneb koljuõõnes.
Suuraju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Koduloomadel nimetatakse suuraju (cerebrum) ühtlasi ka otsajuks.[2]
Inimestel paikneb suuraju koljuõõnes.
Sügav suuraju-pikilõhe (fissura longitudinalis) jaotab suuraju kaheks poolkeraks (hemispherium) – vasakuks ja paremaks suuraju poolkeraks, nende vahel paikneb paaritu valgeainest mõhnkeha (corpus callosum). Kummaski suuraju poolkeras paikneb ajuvatsake.[3]
Suurajukoore, mille pinnal on hulgaliselt suurajusagaraid, välimise kihi moodustab umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Suuraju keskel aga on valgeaine kiht, milles leidub nii müeliintupega kui ka müeliintupeta aksoneid. Vahel nimetatakse suuraju hall- ja valgeainest kihti ka mantliks.[4]