Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Imetajatel

Inimestel

Suures vereringes liigub vere südame vasakust vatsakesest, aorti, väiksematesse arteritesse ning juussoonte kaudu kogu kehasse moodustades arteriaalse süsteemi. Edasi saab alguse venoosne süsteem, milles voolab venoosne veri väikeste veenide ja õõnesveenide kaudu suubudes südame paremasse kotta.^[1] Südame paremast kojast liigub veri kopsuvereringe kaudu kopsu või kopsudesse.

Vererõhk suures vereringes on kõrgem kui väikeses vereringes.

Veenid (osaline)

Venoosne veri koguneb südame paremasse kotta ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu.

• vasak sisemine kägiveen
• vasak eesmine kägiveen
• vasak välimine kägiveen
• vasak rangluualune veen
• vasak õlavarre peaveen
• lisa-poolpaarituveen
• munandiveen
• munasarjaveen
• vasak ühisniudeveen
• vasak sisemine niudeveen
• parem reieveen
• parem välimine niudeveen
• alumine õõnesveen
• nimmeveenid
• paarituveen
• ülemine õõnesveen
• parem õlavarre-peaveen
• venoosne kägikaar.

Vaata ka

• arterite loend
• väike vereringe

Viited

Välislingid

• Sissekanne Encyclopaedia Britannicas