|
See artikkel on Eesti valitsusasutusest, välisriikide sotsiaalministeeriumide kohta vaata artiklit Sotsiaalministeerium (üldmõiste). |
 | |
 | |
| Asutatud | 1993 |
|---|---|
| Tüüp | ministeerium |
| Asukoht | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
| Sotsiaalkaitseminister | Signe Riisalo |
| Terviseminister | Riina Sikkut |
| Kantsler | Maarjo Mändmaa |
| Eelarve maht | 7,92 miljardit € (2023) |
| Veebileht | Koduleht |
Sotsiaalministeerium on Eesti valitsusasutus.
Sotsiaalministeerium loodi 1. veebruaril 1993 Sotsiaalhooldusministeeriumi, Tervishoiuministeeriumi ja Tööministeeriumi ühendamise tulemusena.[1] 1993. aasta veebruarist 2014. aasta juulini oli ministeeriumi juhiks sotsiaalminister.
2. juulil 2014 tegi Vabariigi President peaministri ettepanekul valitsuse koosseisus muudatused, misjärel juhivad sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi kaks ministrit – tervise- ja tööminister ja sotsiaalkaitseminister. Tervise- ja tööminister nimetati 2023. aastal terviseministriks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on ministeeriumi valitsemisala ülesanneteks sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.[2]
Sotsiaalministeerium on püstitanud endale kolm strateegilist eesmärki, mis tulenevad ministeeriumi juhtimisel olevate valdkondade arengukavadest[3]:
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on kolm valitsusasutust: Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Terviseamet.
1938. aasta Valitsemise korraldamise seaduse järgi oli Sotsiaalministeeriumi ülesandeks: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse- ja sotsiaalkindlustusala juhtimine; looduskaitse.[4] Sotsiaalministeeriumi koosseisu kuulusid:
4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega[9] sedastati, et Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse ja sotsiaalkindlustuse juhtimine; kehakultuuri edendamine; rahva puhke- ja vabaaja veetmise ning suvituskohtade ja turismi üldkorraldamine.[10] Sotsiaalministeerium koosnes: Farmaatsiaosakonnast; Tervishoiu ja Hoolekande Talitusest; Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonnast; Vabaaja Veetmise, Kehakultuuri ja Turismi Talitusest; Üldosakonnast.
Vabaaja Veetmise, Kehakultuuri ja Turismi Talituse ülesandeks oli: rahva puhke- ja vabaaja veetmise üldkorraldamine; kehakultuuri edendamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning nende tegevuse järelevalve teostamine; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine; riiklikkude kehakultuuriasutiste ja puhkekodude valitsemine.[11]
Sotsiaalministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu võtmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid ja Sotsiaalministeerium likvideeriti.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 8. aprilli 1967. a. seadlusega moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee. 1976. aastal moodustati ENSV MN Tööjõuressursside Kasutamise Komitee reorganiseeriti, NSVL Ministrite Nõukogu määrusega nr 669, 17.08.1976 ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 06.09.1976 ümber ENSV MN Riiklikuks Töökomiteeks. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 14.12.1978 "ENSV Ministrite Nõukogu kohta" reorganiseeriti ENSV MN Riiklik Töökomitee ENSV Riiklikuks Töökomiteeks.
EKP Keskkomitee, Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Vabariikliku Ametiühingute Nõukogu määrusega nr 454, 24.08.1987 korraldati ENSV Riiklik Töökomitee ümber ENSV Riiklikuks Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komiteeks, 1989.a lõpul reorganiseeriti Eesti NSV Sotsiaalministeeriumiks. 1990. aastal reorganiseeriti Eesti NSV Sotsiaalministeerium, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumiks[12].
Sotsiaalministri valitsemisalas moodustati: Riiklik Migratsiooniamet[13], Riiklik Tööturuamet[14], EV Tööinspektsioon[15]. Sotsiaalministri valitsemisalas tegutsesid ka isemajandavad ettevõtted, organisatsioonid ja teadusasutused: Töö Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti Sotsiaaluuringute Keskus, Sotsioloogiafirma "Altera", ENSV Tööhõivekeskus [16], Noorte Kutsesuunitluse Keskus[17], Juhtivtöötajate valiku ja hindamise keskus "Juht" [18], Konsultatsiooni-juurutusfirma "Organisaator", Konsultatsiooni-Juurutusettevõte "Imakon", ENSV Teeninduse Tehnokeskus[19].
 | ||